Saturday, October 31, 2015

Mõtisklus: hingedepäeva müsteerium

.
Lahkunute, eelkäijate vaimsus elab püsivalt meie keskel, so materialiseerunud oskusteabe, ideede,  kirjalike tekstide, heliloomingu, hoonete, rajatiste vms näol. Oleme tänulikud meile mõeldud ja meile jäetud  pärandi eest.  Tulevikku suunatud teedrajavate inimeste eesmärgistatud elu, töökus ja oma ande sihikindel rakendamine hingestavad meie igat elupäeva. Kui targad ja töökad me momendil ka ei oleks, siis tunnistagem, et 99 protsenti nüüdisaja elukvaliteedist on loodud ennekõike meie eelkäijate poolt. Tänutäheks süütame küünlad lahkunute  kalmudel ja ütleme veelkord: suur aitäh tehtu eest!
.
Vambola Raudsepp
.




Wednesday, October 28, 2015

Matemaatikud Hilda Roos ja Elmar Etverk

.
Kui asusin 1961. aastal õppima TPI majandusteaduskonda, siis kõrgemat matemaatikat õpetas meile Hilda Roos, kuid kokkupuuteid oli ka teiste instituudi matemaatika kateedri õppejõududega, sh Elmar Etverki ja teistega. Kuna aga meie õpperühmast eksmatrikuleeriti iga neljas-viies üliõpilane selles õppeaines edasijõudmatuse tõttu, siis ehk mõni rida tolle aja olukorrast ja suhtumisest õppeprotsessi.

Hilda Roos (17.07.1906 - 11.04.1990) töötas TPI-s aastatel 1944-1974 assistendina, vanemõpetajana ja lõpuks dotsendina. Ajal, mil ta meile õpetas oli ta juba 55 aastane, so eas mil toona naised jäid juba pensionile. Ta nägi oma vanuse kohta välja isegi tunduvalt vanemana, kuid nagu selgus, oli tal nooruslikku lusti tegelda veel väitekirja koostamise ja kaitsmisega Moskvas Pedagoogikaakadeemias 1969ndal aastal, kus talle omistati füüsika-matemaatikakandidaadi teaduslik kraad. Niisiis, teaduslik kraad pensionieas, mil ta oli juba 63 aastane. Muide, väitekiri kuulus õpetamise metoodika valdkonda. Paraku pole saadaval ühtegi fotot Hilda Roosist ja üllatavalt pole teda isegi mainitud kättesaadavates teatmeteostes või entsüklopeediates.
.

.
TPI majandusüliõpilastel õppimine esimesel kursusel oli seotud tõsiste raskustega, sest päeval töötasime tehases Volta ning loengud toimusid hilistel õhtutundidel. Toona õppejõu käsutuses oli vaid tahvel ja kriit ning tudengid tegelesid hoolikalt tahvile pandud tarkuste kirjapanemisega. Kui konspekteerimisel juhtus pisemgi viga, siis ega seda enam kusagilt kontrollida saanudki. peale selle harjutati ja lahendati mitmesuguseid ülesandeid. Kui õppur tabas asja olemuse kohe ära, siis oli kõik korras, kui aga tekkis raskusi (nt kontrolltöö ei õnnestunud), siis ega õppejõud mingeid järelaitamisi ei tunnistanud, neid ei praktiseeritudki, polnud kombeks. Õppimine oli tudengi enda eraasi ja kui tal tekkisid raskused, siis seda loeti ennekõike ande puudumiseks, so tudeng oli ju andetu ja tema koht polnudki kõrgkoolis. Ülekohtune seik, kuid nii see oli.

Õppekirjandust praktiliselt polnudki, oli vaid matemaatika kateedri õppejõudude poolt koostatud mingi ülesannete kogu, kus puudus nö õppeaine teoreetiline osa. Häiris seik, et Hilda Roos pidevalt korrutas üht ja sama: kui puudulikult keskkoolides matemaatikat õpetati ja sealsed õpetajad on palju asju lausa valesti mõistnud ja valesti õpetanud. Muide, toona juhtus mulle kätte just Moskvas väljaantud matemaatika õpik majanduskõrgkoolidele ja mu imestus oli suur - kui selgelt võib mõnda probleemi esitada ning veel nii paljude näidetega illustreerida.
.
Elmar Etverk
/foto internetist/
.
1962. aastal arutati TPI majandusteaduskonnas matemaatika õpetamist ja üliõpilaste suurt väljalangemist selle õppeaine tõttu. Koosolekul esines kateedri dotsent Elmar Etverk (23.07.1899 - 13.04.1977), kes oli toona õpetamise metoodika alal vaieldamatu autoriteet Eestis.  TPI-s töötas ta aastail 1960 - 1968, olles arvukate õpikute ja töövihikute autor. Tema sõnum koosolekul oli vaid see, et üliõpilased ei õpi küllaldaselt ja kõik. Nüüd hiljem sain teada, et ta oli end näidanud väga võimekana nö administratiivses töös koolides ja ministeeriumis, kuid ma ei leidnud kinnitust, et tal olnuks teaduslik kraad. Oli osalenud Vabadussõjas, millest ka paljud ebameeldivused tema edaspidises elus nõukogude korra tingimustes. Või tekkisid eelnevast takistused teadusliku kraadi kaitsmisel? Küll aga akadeemik Juhan Vaabel rõhutas korduvalt, et ülikoolis peaksid õpetama ikkagi teadusliku kraadiga õppejõud. Toona akadeemik Arnold Veimer läks veel oma nõuetega kaugemale, ta pidas loomulikuks, et igal ENSV ministril oleks teaduslik kraad. (Lõpetuseks, tasub meenutada Etverkile kui inspektor Amberi prototüübile "Wikmani poistes" Jaan Krossi poolt antud halba hinnangut).

Vaatamata raskustele, oli tol ajal õpetamise tase vajalikul kõrgusel ja ka tulemused üsna head, kuid ülekohtuselt ükskõikne oli kohati suhtumine üliõpilastesse. Nendest puudujääkidest harilikult mälestustes, tagasivaadetes ei kirjutata, ega ka räägita.

Vambola Raudsepp
.


Monday, October 26, 2015

Karl Leinuse taktikepi all

.
My memories about world-famous conductor and composer Karl Leinus; when I sang (attended) the Estonian Song Festival in 1955, which was held in Tallinn.
 .
20. - 22. juuli 1955.a. toimus Tallinnas üldlaulupidu, kus osalesin lastekoori koosseisus, koori juhatas dirigendina Karl Leinus.
.
/foto interneti arhiivist/
.
Toona Kurenurme kooli lastekoor sai väga hea ettevalmistuse kooli direktori Arkadi Reigo käe all.  Tunnustavad sõnad Arkadi Reigo tööle andis Karl Leinus, kui käisime juunis Antslas kooride ülevaatusel. Mäletan vaid üht episoodi, so meie ette koori juhatama hüppas klassiruumi lauale heatujuline Leinus ja kui olime laulnud vaid paar laulusalmi, lõpetas ta koori juhatamise ja ütles tänusõnad meie kooli direktorile. 
.

/foto interneti arhiivist/
.
1955nda aasta laulupidu toimus veel vanal laululaval, uus valmis järgmiseks laulupeoks. Oli ülev pidu. Meid toodi Kurenurmest Tallinnasse erirongiga, kusjuures laululapsi lisandus veel teistestki linnadest. Ööbisime ühes koolimajas ja toitlustamine oli eeskujulik. Mäletan vaid, et meie toanaabrid öömajas olid Kammeri kooli laulupoisid.
.
Isiksusena jättis mulle sügava mulje rahvakunstnik Karl Leinus (29.08.1889 - 19.02.1968), kes oli sündinud Ähijärvel Vana-Antsla vallas. Minu emapoolne vanaisa Jaan Pikk tundis nooruses Leinust isiklikult ja nii võis ta mulle temast pajatada üksnes ülivõrdes. Muide, nagu võime näha genealoogilistest uuringutest, Pikkade sugujuured põimuvad Leinuse sugupuuga.
.
Vambola Raudsepp
.






Sunday, October 11, 2015

Ma panõ na´ laulu sisse

.
Gustav Raudsepp had extensive contacts with many famous persons (writers, professors, architects) who lived in the parish Urvaste. In this article we will pay attention to how they (eminent persons) impact on Gustav´s creation in the field of local history and traditions.
.
Ma tuhni läbi kõik suu´ ja mõtsatuka ja panõ na´ laulu sisse - nii ütelnud sageli Gustav Raudsepp oma koduküla kohta. Tema teise naise El-Aliide sõnade kohaselt olevat ta alati olnud täis indu ja tahet tegutseda kohalike pärimuste kuulamisel ja edasijutustamisel. Kui aga meenutada, et Gustavi luulelembus pärines kirikust, (ta võis paljusid kirikulaule lugeda peast), siis võib arvata, et kogu ta kodulooarmastus tuli ennekõike kirikust.
.
 Gustav Raudsepp (1882-1935)

Lustivere talus räägiti sageli tolleaegsest Urvaste kirikuõpetajast Jaak Walk´ist (1867-1952), kes oli õpetajana koos olnud/töötanud Jakob Hurdaga (1839-1907) Peterburi Jaani koguduses, so aastatel 1898-1902. Ilmselt nii kujuneski, et Jakob Hurda harrastuste edasikandjaks Urvaste kihelkonnas sai Jaak Walk, milles omamoodi osales ka Gustav Raudsepp. Teema (koha- ja isikupärimused) vajab edasist uurimist, sest õpetaja Üllar Salumets oma monograafias Urvaste 600aastane kirik neid aspekte spetsiaalselt ei käsitle.
.
Huvipakkuv on see, kellega Gustav enim suhtles või kes talle suuremat mõju avaldasid. El-Aliide sõnade kohaselt suhtles ta pidevalt Sõmerpalu veskimehe Karl Malteneki ja tema poja professor Evald Maltenekiga (1887-1938). Sageli olid need küll nö tööalased kokkusaamised. Edasi. Kui poeet, avaldas Gustavile enim mõju Marie Heiberg (1890-1942), keda ta tundis varases nooruses (ajal, mil Marie õppis Sangaste kihelkonnakoolis) ning olla mõned korrad teel Sangastest Urvastesse koolitüdrukule isegi hobuküüti pakkunud.

Juhan Jaik (1899-1948) külastas paaril korral Hänikes Endel Loide-Rätseppa (1900-1987), kellega nad olid noorusaastatel vanad semud. Jalutati Võsumäel ja Kerreti soos. Gustavil olid otsesed sidemed Endliga kui naabertalu peremehega, keda ta väga austas. Omavahelises läbikäimises sai Gustav materjale, kus Juhan Jaik oli kirjutanud nii mõndagi Kerreti sooga seonduvat, kuid seda Sänna ja Tsooru poolt vaadatuna. Matteused Leisolt olid toona tuntud kui edukad taluperemehed, kelle pojad paistsid silma suure õpihimuga. Isiklikud kontaktid olid Arnold Matteusel (1897-1986) ennekõike Endel Loidega kui kirjaniku ja taarausulisega.

Toonaselt peremehelt, kelle talu oli majanduslikes raskustes, nõudis suuri vaimseid ja füüsilisi pingutusi jagada end talutööde ja loomingulise tegevuse vahel. Minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) ütluste kohaselt oli Gustav väga hoolikalt vormistatud luuletusi saatnud ka ajalehtedele (ning mõnele tuttavale), kuid toimetustes jäid need tähelepanuta. Huvitav, kas põhjaliku uurimise tulemusel leiab veel mõnes koltunud kaustast ka Gustavi kirjutisi? Õnneks on praegu kättesaadav laiemalt levinenud trükisõnas Gustav Raudsepa paremikku kuuluvad luuletused Keretü, Kodutalu, Püha jõe palve ja muistend Karjasoo kaksikud.
.



Karl Maltenek abikaasaga
Evald Maltenek
Juhan Jaik
Arnold Matteus
Marie Heiberg


.


Thursday, October 1, 2015

Tartu Ülikooli rahanduse eriala teadussidemeid XX sajandi lõpuaastatel

Professor Lars Hassel
Professor Vytautas Azhushilis
Professor Dmitri Molyakov
.
Professor George Hachey
Professor Viktor Kolesnikov
Professor Elmars Zelgalvis












.
Majandusharidust ja -teadust Tartu Ülikoolis on uuritud mitmetes monograafilistes väljaannetes, kuid paraku iga raamatu maht on piiratud, mistõttu jääb välja palju olulist ja avaldamist väärivat. Alljärgnevalt vaid paar sõna mõnest üldsusele laiemalt tuntud majandusteadlasest, kes avaldasid XX sajandi viimasel veerandil olulist rolli majandusõpetusele TÜ-s.

Tartu Ülikooli rahanduse erialal distsipliinis "Korporatsioonide rahandus ja investeeringud" tekkisid 1980ndatel mitmed rahvusvahelised sidemed, mida esindasid nö maailmamainega teadlased. Need olid professor Lars Hassel Soomest, kes tegeles kitsamalt küll majandusarvestuse teooriaga, kuid sisuliselt ka ettevõtete rahandusega. Edasi. Professor Vytautas Azhushilis Leedust oli tuntud investeerimisala teoreetik ja praktik. Professor Dmitri Molyakov Moskvast tegeles ettevõtete rahandusega ning tema õppematerjale avaldati ka hispaania keeles. Professor George Hachey USA-st tegeles korporatsioonide rahandusega ja avaldas sel alal mitmeid kaalukaid teadusartikleid. Professor Viktor Kolesnikov Peterburist uuris ja õpetas ennekõike ettevõtete laenustamise probleeme. Siinjuures peaks veel esile tõstma Viktor Kolesnikovi kaastöötajat professor Pjotr Zhevtjaki, kelle õpikud olid toona üldkasutatavad nii meil, kui ka mujal. Professor Elmars Zelgalvis Läti Ülikoolist oli pangandusteoreetik ja asjatundja ettevõtete laenustamise alal.
.
Vambola Raudsepp
.