In 2019 the Estonian National University will celebrate its centenary. In this case, we will introduce the most prominent professors from throughout the ages. One of them is an economist and researcher, professor Mart Sõrg (17.05.1943).
.
Majandusdoktor professor
Mart Sõrg (17.05.1943)
Mart Sõrg (17.05.1943)
.
Mart Sõrg lõpetas Tartu Ülikooli rahanduse eriala (1967), majanduskandidaat (1973), majandusdoktor (1989), aastast 1990 Eesti Panga nõukogu liige ja seejärel nõukogu esimees. !975. aastast TÜ rahanduse kateedri õppejõud (vanemõpetaja, dotsent, professor) ning aastatel 1990-1993 majandusteaduskonna dekaan. Emeriitprofessor (2008).
Johan Skytte ja Peeter Põld
TÜ 300 aastapäeva mälestusmedalil (1932)
Mõne aasta pärast (aastal 2019) tähistab meie rahvusülikool oma 100ndat sünnipäeva. Tähtpäev annab võimaluse teha süvedatud tagasivaateid, so kuidas lausa ületamatutena tunduvate raskuste tingimustes ülikool täitis oma kohustused, ülesanded eesti rahva ees.
Kui rääkida 1960ndatest, siis ülikoolis rõhuti ennekõike haritusele ja siis haridusele, valitses nö härrasmehelik suhtumine kõigisse ja põhilisi tegijaid teaduses võis häbenemata nimetada teadlasaristokraatideks. Neid inimesi, õppejõude, kes seda suunda esindasid ka hilisematel aegadel, kutsuti "vana kooli esindajateks". Viimaste hulka kuulub kahtlemata professor Mart Sõrg, kellega mul oli võimalus töötada kõrvuti üle 30 aasta.
Alati korrektne, tagasihoidlik ja sihikindel - sellisena ta (dekaaniks oleku ajal) käivitas 1990ndal aastal majandushariduse reformi teaduskonnas. Professor Mart Sõrgi teadustöid võib lugeda inglise, vene, soome, rootsi, saksa ja eesti keeles, ta oli mitme rahvusvahelise organisatsiooni (sh SUERF) ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu liige. Kuna olen ka ise sõjaaja laps, siis hoopis käsitlemata on need ajad ja tingimused, millistes kasvasid tolle aja noored ning omandasid hariduse. Loodan kõigest sellest lugeda tema enda poolt kirjutatud autobiograafiast.
.
Kui rääkida 1960ndatest, siis ülikoolis rõhuti ennekõike haritusele ja siis haridusele, valitses nö härrasmehelik suhtumine kõigisse ja põhilisi tegijaid teaduses võis häbenemata nimetada teadlasaristokraatideks. Neid inimesi, õppejõude, kes seda suunda esindasid ka hilisematel aegadel, kutsuti "vana kooli esindajateks". Viimaste hulka kuulub kahtlemata professor Mart Sõrg, kellega mul oli võimalus töötada kõrvuti üle 30 aasta.
Alati korrektne, tagasihoidlik ja sihikindel - sellisena ta (dekaaniks oleku ajal) käivitas 1990ndal aastal majandushariduse reformi teaduskonnas. Professor Mart Sõrgi teadustöid võib lugeda inglise, vene, soome, rootsi, saksa ja eesti keeles, ta oli mitme rahvusvahelise organisatsiooni (sh SUERF) ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu liige. Kuna olen ka ise sõjaaja laps, siis hoopis käsitlemata on need ajad ja tingimused, millistes kasvasid tolle aja noored ning omandasid hariduse. Loodan kõigest sellest lugeda tema enda poolt kirjutatud autobiograafiast.
.
Vambola Raudsepp
.
No comments:
Post a Comment