Isiksuseks, kultuurseks inimeseks olemine tähendab olla võimeline tunnetama oma juuri, kuuluvust, kodu ja traditsioone. Üheks väljapaistvaks teerajajaks selles valdkonnas oli filosoof Johann Gottfried Herder, kelle teooria keskmesse oli paigutatud rahvuse mõiste, mida ta luges inimese edasikandvaks teguriks. Tema arusaamade kohaselt vaid oma emakeeles saab inimene olla ehtne, mistõttu ta pidas vajalikuks kohalike rahvaste kultuuri, sh rahvalaulude, jutustuste, muinasjuttude, legendide vms uurimist, arendamist ja sälitamist. Herderi ideede mõju Eesti mitme põlvkonna koduloolastele on olnud ja on praegugi väga suur, veel enam, nendest põhimõtetest lähtutakse ka nüüdisajal.
.
Johann Gottfried Herder (1744-1803)
/pilt internetist/
/pilt internetist/
.
Kuna koduloo alaseid uuringuid tehakse enamasti nö hobi korras, siis nendesse sageli ka suhtutakse kui teisejärgulistesse kirjutistesse. Tegelikult aga koduloolaste poolt kirjapandud materjalid on väärtuslikeks allikateks ajaloolastele, entnograafidele, filoloogidele, isegi majandusteadlastele. Koduloolased harilikult piirduvad oma küla, valla või maakonnaga, kuid siin minnakse nö sügavuti, uuritakse inimest, tema olmet, (pere)kodumajapidamist, kõne (ütlusi, mõtteteri, muistendeid), sugujuuri, seost kooli, kiriku ja kalmistuga. Omaette väärtuseks on vanad fotod, kaardid, (käsi)kirjad, mitmesugused esemed.
.
.
.
Paraku aeg teeb oma hävitustööd julmalt, isegi vaid paari põlvkonna jooksul enamus väga väärtuslikke materjale, mis harilikult pärinesid talutaredest. lihtsalt läksid kaduma, tassiti laiali või hävinesid. Aga ka praegu veel allesjäänud allikmaterjalid võimaldavad meil vaadata oma kodu või sugujuuri paari aastasaja taha.
.
.
Arvestades momendi teabesäilitamise võimalusi, olen kasutanud ennekõike e-kirjutiste võimalusi (nt Kodulooline Hänike jt) ning paigutanud need oma koduleheküljele või blogisse. Viimasel ajal olen teinud mitmeid märksõnu Vikipeediasse, varem ka erinevatesse teatmeteostesse ja entsüklopeediasse. Asjast huvitanuile on need alati kättesaadavad ja avatud kriitikaks.
.
.
Vt http://web,zone.ee/vraudsepp/, so (1)Hänike. Biograafiline leksikon; (2)Perepärimused. Raudsepp-Pikk sugujuurtest; (3)Kodulooline Hänike; (4)Ristimänd mäletab. Kohapärimusi Hänike külast. Need e-kirjutised moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist.
.
.
Paraku aeg teeb oma hävitustööd julmalt, isegi vaid paari põlvkonna jooksul enamus väga väärtuslikke materjale, mis harilikult pärinesid talutaredest. lihtsalt läksid kaduma, tassiti laiali või hävinesid. Aga ka praegu veel allesjäänud allikmaterjalid võimaldavad meil vaadata oma kodu või sugujuuri paari aastasaja taha.
.
Arvestades momendi teabesäilitamise võimalusi, olen kasutanud ennekõike e-kirjutiste võimalusi (nt Kodulooline Hänike jt) ning paigutanud need oma koduleheküljele või blogisse. Viimasel ajal olen teinud mitmeid märksõnu Vikipeediasse, varem ka erinevatesse teatmeteostesse ja entsüklopeediasse. Asjast huvitanuile on need alati kättesaadavad ja avatud kriitikaks.
.
Vt http://web,zone.ee/vraudsepp/, so (1)Hänike. Biograafiline leksikon; (2)Perepärimused. Raudsepp-Pikk sugujuurtest; (3)Kodulooline Hänike; (4)Ristimänd mäletab. Kohapärimusi Hänike külast. Need e-kirjutised moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist.
.
Vambola Raudsepp
.
..
No comments:
Post a Comment