Wednesday, May 27, 2015

Kirjanik Endel Loide

.
Endel Loide (29.11.1900-... 10.1987) was a writer and journalist in Estonia. His theater plays/dramas were Lucifer, Susanna, Jumalalilled and he also wrote stories. He took part in the Estonian War of Independence (1918-1920) and was awarded the Cross of Liberty. Endel Loide owned a farm in the village Hänike (Võru County, Estonia). 
.
.
Endel Loide (pseudonüüm, tegelikult Endel Rätsep) sündis Vastse-Nursis  29.11. 1900 ning suri oktoobris 1987. aastal 86 aastasena. Oli mitmekülgne kirjamees, so kirjutas näidendeid (Lucifer, Susanna, Jumalalilled), jutustusi (Heedre Piitre), osales Päevalehe ja Postimehe töös, sh teatrikriitikuna ning olevat kirjutanud ka romaani.
.
.
Varases nooruses elas väga tormilist elu. Aastal 1915 tormas ta ilmasõtta, kuid sattus hoopis Riiga, kus ta arreteeriti (osavõtt salaorganisatsiooni tööst, mis taotles Eesti iseseisvust) koos Juhan Jaik'i ja Rudolf Kuus'iga poliitilistel põhjustel ning saadeti välja Venemaale. Naasnud Eestisse võitles vabatahtlikuna Vabadussõjas (1918-1920), algul Tallinna 1. Kaitsepataljonis, hiljem 8. jalaväerügemendis. Osales lahingutes Marienburgi ja Narva all, sai haavata ja põrutada.  Temast sai Vabadusristi kavaler (1920), so omab II liigi 3. järgu Vabadusristi.

Tegeles talupidamisega. Hänike külas asuv Salumäe talu nr A-50 eraldati Kärgula mõisa maadest (27,68 ha) ning selle viimaseks omanikuks oli Endel Loide naine Ilmatar Loide.
.
Endel Loide oli taarausuline ning aktiivne usuelu korraldaja. Võrumaal tegutses taarausuliste kogudus Pühajõe Hiis, mille esimeheks ja ideeliseks juhiks ta oli 1930ndate aastate lõpus.
.
Endel Loidest räägiti toona Hänike külas palju, sh minu isa Richard, onu Olev Raudsepp jt, sest Salumäe talu piirid jooksid kokku Lustivere taluga, kuid konkreetselt teati temast väga vähe. Muide, 1930ndate aastate lõpul valmis Hänikes uus kolmekorruseline puithoone, elamu, mida nõukogude ajal kasutati sovhoosi osakonna kontorina ning tööliste eluasemena. Maja hävines tulekahjus 1980ndatel.
 .
Paraku Endel Loide on meil tänapäeval suhteliselt vähetuntud isik, mistõttu vastuolulisi andmeid on temast talletatud mitmeid (nt surmadaatum) ning küsimusi tekitavad ka mõned tolle aegsed ajalehekirjutised.
.
Lõpetuseks, kuna Endel Loide kuulub siiski minu koduküla Hänike tuntumate inimeste hulka, siis jätkan ka edaspidi tema elukäigu ja loomingu uurimist. Olen tänulik kõigile, kes annaksid abi selle kirjatüki täiendamiseks.
.
Peeter Rätsepa (Endel Loide-Rätsepa isa)
 hauasammas Osula kalmistul
/foto erakogust/
 .
Lisateavet
.
Ajaleht Maa Hääl 30.10.1939. teatab, et 2.11. 1939. müüakse Võrus avalikult enampakkumisel Johannes Rätsepa talu Salumäe A-50, suurus 27,68 ha, hind 3200 krooni.
.
Sõmerpalu vallavalitsuse andmetel, so 26.05.2015. aastal, Salumäe A-50 talu kompenseeriti ca 20 aastat tagasi Luule-Salme Anto'le USA-st, kes on Endel ja Ilmatar Loide tütar.
.
Allikad

Endel Loide. Wikipedia. Die freie Enzyklopedia.
Endel Loide (Rätsep) (1900-1987). Genealogy - Geni.
.
Vambola Raudsepp
.






Thursday, May 21, 2015

Talumehe ilmavaatlused: tähelepanekud, märkmed ja ennustused

.
Tõde on ilus - julm ja ülekohtune, elu harmoniseeriv jõud. /vr*/.
.

Richard Raudsepp
 (30.01.1910-14.04.1971)
.
Minu isa Richard jätkas oma isa Gustavi ilmavaatlusi ja nii oli tema laualaekasse kogunenud hulk koolivihikuid iga aasta kohta eraldi. Sissekanded sisaldasid igat päeva iseloomustavaid põhilisi andmeid, so pilvisus, sademed, tuul (suund, tugevus), kuu faasid, temperatuuri muutused ja muidugi lisaks veel andmeid loomade, lindude, putukate käitumise kohta. Oskas kuulata metsa kohina iseärasusi ning teha tähelepanekuid taimede  kasvu kohta. Muidugi ei mahtunud need tähelepanekud märkmikku, kuid olid suureks abiks ilma ennustamisel.
.
 Igal linnul on midagi ütelda lähipäevade ilma kohta
 /foto internetist/
.
Meie heinamaa asus Vilbusoos ja isa teadis alati täpselt, millal hein niita nii, et vihm ei segaks kuivatamist. Ja ta ei eksinud, sest oli eelnevalt jälginud lindude ja loomade käitumist. Lisaks teadis ta seda, mil langetada puid ehituspalkideks, millal tappa siga ja soolata liha. Kõik see oli kodumajapidamise lahutamatu osa, et iga ettevõtmine õnnestuks.
.
Vambola Raudsepp
.



Sunday, May 10, 2015

Finantsjuhtimise õppesuund Tartu Ülikoolis

.
Vambola Raudsepp (1992)
TÜ ärirahanduse ja investeeringute korraline professor
.
Chair of Corporate Finance and Investment was founded at Tartu University in 1992 (by prof Vambola Raudsepp). It worked as Chair until 2008, when it was reorganized into the other Chairs. 
.
Ärirahanduse ja investeeringute õppetool moodustati Tartu Ülikoolis rahanduse ja krediidi kateedri baasil 1992. aastal. Õpetatavad distsipliinid olid: finantsjuhtimine (Vambola Raudsepp, Kaia Kask), korporatsioonide rahandus (Vambola Raudsepp), investeeringud ja väärtpaberite analüüs (Arno Susi, Priit Sander). Õpetati veel kinnisvara rahandust (Kaia Kask) ja kindlustuse rahandust. Kasutati mitmeid külalisõppejõude (USA-st, Soomest ja mujalt). Lühiajaliselt olid õppetööga seotud veel Tiina Tihamets, Danel Tuusis jt.
 .

Seadsime eesmärgiks: globaliseerimise kaudu kindlustada heatasemeline, modernne emakeelne ülikooliharidus. Aga selle peavad saavutama just eestlased ise Eestimaal.
 .
Ärirahanduse õppetool likvideeriti mitmete reorganiseerimise käigus (2008), kuid finantsjuhtimise õppesuund jäi ning jätkusid teadusuuringud sel alal ning eestikeelsete kõrgkooli- õpikute/õppevahendite väljaandmised.
.
Vambola Raudsepp
.


Tuesday, May 5, 2015

Otsingute aastad: täiendused, täpsustused ja parandused

.
.
 This article gives an additional material previously published autobiography. These additions do not change the basic content of the book (Vambola Raudsepp, Otsingute aastad: sündmused, meenutused ja mõtted, Külim Publishing, 2013).
 .
Pärast ülaltoodud raamatu ilmumist (2013) on tehtud mitmeid täiendavaid uuringuid, mis võimaldab viia sisse täiendusi, täpsustusi ja parandusi. Olgu kohe märgitud, et need ei oma põhimõttelist tähendust, ega muuda raamatu sisu.

Lk 6  peab olema keskkooli (6.rida alt) lk 32 keskkooli (1.rida ülalt).

Lk 10 peab olema 5. rida Peeter Raudsepp (1760-1818) ning peab olema sõna enne 1821. aastat, so 14. rida ülalt. Nüüd aga teame täpselt nende laste eluaastaid: Kilian (09.10.1797-29.03.1798), Peeter (08.08.1800-06.09.1800), Henno (02.09.1801-12.09.1801) ja Juul (08.07.1803-28.05.1804).

Lk 15 peab olema Arnold Johannes, so 8. rida ülalt (mitte Harri). Nüüd teame ka täpselt, kes on maetud Osula Prassimäe kalmistule Raudseppade hauaplatsile. Nad on: Jaan Raudsepp (25.01.1936-23.12.1993),  Gustav Raudsepp (19.06.1882-23.02.1935), Ann Raudsepp /Vaher/ (03.07.1855-16.06.1920), Peeter Raudsepp (02.03.1850-20.04.1905), Kadri Raudsepp /Kingu/ (12.11.1878-25.01.1916) ning Friedrich-Gustav Raudsepp (11.051913-10.11.1913). Seega alt 10. rida peab olema suri poole aasta vanuse lapsena. Edasi Maria Rägo (07.08.1907-01.09.1910), Elfride Johanna Henriette Rägo (07.10. 1902-01.04.1917), Ella Alide Rägo (10.02.1917-20.07.1917) ja Arnold Johannes Raudsepp (28.02.1918-05.10.1919)
.
Lk 15 on juttu Gustav Raudsepa surma põhjustest, kuid nüüd oleme leidnud Osula jaoskonnaarsti Tunnistuse nr 88, 15.detsembrist 1934, millest võime lugeda järgmist: "15.dets.1934.a. vaatasin arstlikult läbi ja andsin abi Gustav Raudsepale. Läbivaadatu põeb mao ja sooltehaigust (gastritis, enteritis chr.), mille tõttu ei ole temal võimalik 17.dets.1934.a. pikemat reisi ette võtta". Haigus võis olla väga tõsine ja pealegi oma luuleridades ta kirjutas "... surmavalu suigutavad Sangaste kuplid siia ei sina". Niisiis, asjaolud olid hoopis keerulisemad, mis vajab veel täiendavaid uuringuid.

.
. 
Lk 56 peab olema Leponiemile, so 6. rida ülalt.

Lk 78 peab olema perspektiivituse (8.rida alt).

Erinevaid arvamusi on välja üteldud eesti perenimede kohta, kuid see probleemistik vajab veel täiendavaid uurimusi. Nt lk 9 Schmidt-Raudsepp kohta. Arvan, et ka need eesti poisid, kes olid Rootsi väe välilaagri juures nö abitöödel, hakkasid end nimetama ja isegi pidama rootsi sõdalasteks.
 .
Vambola Raudsepp
.





Friday, May 1, 2015

Juhtimisõppejõud Madis Välja

.
1970ndatel tunti Eestis suurt puudust juhtimisteoreetikutest, aga samuti noortest, kes valdasid matemaatiliste meetodite rakendamist majanduses. Sellest tingituna tuli majandusteadusse palju teiste erialade lõpetanud spetsialiste, kes tegid oma uurimistöid majandusteaduse valdkonnas ning kaitsesid siin ka oma väitekirjad. Hiljem nad töötasid aastaid Eesti ülikoolides.
.

Dotsent Madis Välja teises reas paremalt esimene
.
Madis Välja (12.06.1936-08.12.1986) lõpetas 1963. aastal Leningradi Metsatehnilise Akadeemia insenerina, majanduskandidaat 1973. aastast ning Tartu Ülikooli dotsent aastast 1980. Töötas insenerina majanduspraktikas oma kümmekond aastat ning aastal 1974 asus tööle Tartu Ülikooli majandusteaduskonda rahvamajanduse ökonoomika kateedrisse, kusjuures oli ka selle kateedri juhataja aastatel 1984-1986. Kateeder asus Nooruse tänava õppehoones.
.
Õppehoone Tartus Nooruse tänavas
.
Minu koostöö Madis Väljaga vältas ligikaudu kaksteist aastat, sest ta õpetas mitmeid distsipliine ka rahanduse eriala üliõpilastele, sh vene keeles. Töökas, hea suhtlemisoskusega ja sõbralik - nii võib iseeloomustada teda kolleegina. Madis Välja töötas intensiivselt doktoriväitekirja kallal, kuid tegi ettevõtetele ka rakenduslikke uurimistöid nn lepinguliste tööde raames.
.
Minu arvates liigne rakenduslik suund tema uuringutes  hakkas mõnevõrra ahistama teadustööks vajalikku juhtimisteoreetilist haaret (peaasjalikult süsteemanalüüsi valdkonnas). Eks selle üheks põhjuseks oli ka kauaaegne töö majanduspraktikas ja suhteliselt hiline tulek tööle ülikooli. Paraku tema doktoriväitekiri nö kaitsmisküpseks ei saanudki, põhjuseks äkksurm.
.
.Madis Välja hauaplats Raadi kalmistul
.
Kokkuvõtted Madis Välja elutööst on tänaseni tegemata, mistõttu ei leia me tema kohta midagi ei entsüklopeediatest, ega teistest teatmeteostest.
.
Kirjandus:

Valner Krinal. Tartu Ülikooli minevikust ja tänapäevast, TÜ Kirjastus, 1999.
Eesti majanduse biograafiline leksikon, Kirjastus Ilo, 2003.
.
Vambola Raudsepp
.