Tuesday, April 21, 2015

Mainekas majandusteadlane Dmitry Stepanovich Molyakov

.
Dmitry Stepanovich Molyakov

This article was prepared in connection with the 100th anniversary of the birth of a prominent scientist in the field of finance prof  Dmitry Stepanovich Molyakov. For many years he worked in the University of Finance (Moscow), he has numerous works on various issues and problems of finance, published in Russia and abroad.
.
Aastal 2013 tähistati ühe Venemaa mainekama majandusteadlase, teenelise teadlase, professor Dmitry Stepanovich Molyakov'i sajandat sünniaastapäeva. Oma teadustööga oli ta seotud ka Tartu Ülikooliga, mistõttu ta isiklikult saatis mulle ja akadeemik Raimund Hagelbergile kutseid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele, mida korraldati Moskvas. Nendel konverentsidel me ka osalesime ettekannetega.
.
Professor Molyakov oli kutsutud külaline Tartu Ülikooli 350nda aastapäeva pidulikule tähistamisele. Aastal 1983 esines ta oponendina minu doktoriväitekirja kaitsmisel Peterburis.
.
Vambola Raudsepp
.

 

Tuesday, April 14, 2015

Spordipedagoog Aksel Kersna

.
Alati optimistlik, heasoovlik ja naerusuine - sellisena mäletavad oma õpetajat Aksel Kersnat Antsla Keskkooli endised õpilased. Toona polnud heaks kombeks rääkida teiste inimeste möödanikust, kuid teadsime vaid mõnda seika, so et Aksel Kersna oli olnud (tõstmise) raskekaalu Eesti meister 1945ndal aastal ning võitnud mitmeid nimekaid tiitleid veel teistelgi spordialadel (maadlus, kuulitõuge jt). Minule oli ta kehalise kasvatuse õpetaja Antsla Keskkoolis aastatel 1956-1960. Tema abikaasa Ella Bratman-Kersna oli keskkoolis vene keele õpetaja. Hiljem oli Aksel Kersna Antsla Keskooli direktor (aastast 1976) ning ta võttis meeleldi osa meie klassi kokkutulekutest Antslas.
.

Aksel Kersna (13.09.1920-01.06.1986)
/Foto internetist/
.
Mind sidus Aksel Kersnaga veel asjaolu, et ta oli olnud Kurenurme koolis õpetaja aastatel 1947-1949 ning elas mõnda aega Kaagus, so Hänike külas Rehemetsa talus.

Antsla Keskkooli 12. lennu lõpetajad (1960).
Aksel Kersna teises reas vasakult esimene.
 /Foto internetist/
.
Aksel Kersna poeg Vahur Kersna on teinud mõndagi oma isa mälestuse jäädvustamiseks, kuid ilmselt teeb ta veel üht-teist nii kirjasõnas, kui ka teisi võimalusi kasutades. Eesti NSV teeneline õpetaja (1976) Aksel Kersna lahkus 66ndal eluaastal ning ta on maetud Urvaste kalmistule.
.
Vambola Raudsepp
.





Friday, April 10, 2015

Teeneline õpetaja Arkadi Reigo

.
Mul olid Arkadi Reigoga otsesed kokkupuuted aastatel 1949-1956, so mil olin Kurenurme kooli õpilane. Õpetas vanemates klassides meile matemaatikat, füüsikat ja bioloogiat. Üllatas tema põhjalikkus ja mitmekülgsus: oma ainevaldkonna sügavuti tundmine, oskas anda esmaabi, juhatas laulukoori ja näteringi, töötas kooli juhatajana. Uuendusmeelne, näteks elektrifitseeris koolihooned juba 1950ndate algusaastatel. Oli kirjandus- ja  koduloohuviline, omas uuringuid pedagoogika valdkonnas, kirjutas luuletusi jms. Eesti NSV teenelise õpetajana (1968) tunti teda hästi, eriti pedagoogide seas.
 .
Kurenurme koolipere (1949).
 Keskel direktor Arkadi Reigo
/Foto internetist/
.
Arkadi Reigo (Zdanowicz) sündis 03.11.1928. aastal ning ta tuli Kurenurme kooli direktoriks 1941. aastal. Töötas siin ligikaudu kakskümmend aastat ja seejärel Tartu  Hiie kooli direktorina (1963-1979) ja õpetajana.
.
 Arkadi Reigo (esireas vasalult kolmas)
 Kurenurme kooli juubelil (1981)
/Foto internetist/
.
Arkadi Reigo suri 02.09.1984. aastal 65 aastasena ja ta on maetud Tartusse, Ropka-Tamme kalmistule. Olin ka ise tama ärasaatjate hulgas.
.
Mälestuskivi Kurenurme koolile
.
Kurenurme kooli kokkutulekul aastal 1991, so kooli 60ndal aastapäeval.
 (Siinkirjutaja ja paremal kooli vilistlane Endel Ideon)
.
Momendil ei leia me Arkadi Reigo kohta midagi entsüklopeediatest, teatmeteostest vms, ehkki võiks  temal olla oma tagasihoidlik koht.
.

Arkadi Reigo (1982)
 .

Vambola Raudsepp
.







Saturday, April 4, 2015

Lustivere talu Kärgula mõisapiirkonnas

.
Lustivere talu: teke, areng ja kadumine
.
Lustivere kohanimi (elamu hoonetega) oli Kärgula mõisa kaardil olemas juba aastal 1867, samuti maamõõtja Sterni poolt koostatud kaardil aastast 1890,  mis hiljem sai/jäi ka Peeter Raudsepa poolt rajatud talu nimeks, so Lustivere 47, kinnistu nr 2703.

Kärgula mõisahoone
.
1865ndal aastal ostsid Siversid Kärgula mõisa ja see mõis jäi nende omandusse kuni Eesti Vabariigi tekkimiseni. Aastatel 1874-1904 osteti talupoegade poolt välja 32 talu, sh aastal 1894 11 talu. Sellesse aega jääb ka Lustivere talu ost Peeter Raudsepa poolt.
.
Kärgula mõisnik Gregor von Sivers
 (21.03.1826-20.11.1904).
 .
Toona, mil Peeter Raudsepp sai Lustivere talu omanikuks, oli Kärgulas mõisnikuks Gregor von Sivers. Ilmselt aga Peeter Raudsepp on olnud selle kohaga seotud juba varem, sest tema poeg Gustav Raudsepp on sündinud Kärgula mõisapiirkonnas, kuid sünni sissekanne on tehtud veel Sangaste, mitte aga Urvaste kirikuraamatus.

Seoses eelnevaga on mitmeid vastuseta küsimusi, so kuidas Peeter Raudsepp ja ta pere olid ikkagi üheaegselt seotud nii Piirnatsi talu (Sangaste) ja Lustiverega (Kärgula mõisapiirkond)? Ilmselt Piirnatsilt lõplik lahkumine oli seotud ta isa Tiit Raudsepa surmaga 1893ndal aastal? Samas Lustiveres valmis uus eluhoone 1894ndal aastal (märge elamu välisukse kohal).

Kärgula mõisa kaart aastast 1867
.
Kirikuraamatute kohaselt lahkus Peeter Raudsepp Sangaste kogudusest ning liitus Urvaste kogudusega 1894ndal aastal. Isikuloo keskuse poolt koostatud uuringus on Peeter Raudsepp märgitud Lustivere talu peremeheks aastatel 1894-1905. Nagu öeldud, jääb ajavahemikuks 1882-1894 üles mitmeid vastuseta küsimusi, mis vajab täiendavat uurimist.
.
Richard von Sivers
 (29.11.1859-20.06.1929)

Pärast Gregor von Siversi surma sai Kärgula mõisa omanikuks tema poeg Richard von Sivers ning pärast Peeter Raudsepa surma (02.03.1850-20.04.1905) sai  Lustivere talu omanikuks Gustav Raudsepp (dokumenteeritud 20.09.1905), kusjuures talukoha väärtuseks hinnati 3000 rubla. Talu suuruseks oli 42,9 hektarit.
.
Gustav Raudsepp
 (19.06.1882-23.02.1935).
 .
28.10.1907ndal aastal abiellus Gustav Kadri Kinguga ning viimane sai kaasavaraks 300 rubla. Majapidamine arenes nii, et talus oli kolm hobust, sh kaks tööhobust, kuus lüpsilehma, kolm siga, neli lammast ning kodulinnud. Olukord halvenes juba aastast 1916, so peale pereema Kadri surma. Üleval oli võlgnevus von Siversile, nõue Liisa Rägolt jt. 1928ndal aastal oli võetud Eesti Maapangalt laen 1000 krooni (intressiga 7,5% 33 aastaks) . Üleilmne majandusraskus mõjutas ka Eesti talusid, millest vekslivõlad, aga ka vekslivõltsimised. Kõik see ei jätnud puudutamata ka Gustav Raudseppa. 

Lustivere majapidamine kadus taluna koos Eesti NSV tekkimisega.
.
Vambola Raudsepp
.