Sunday, December 7, 2014

Pühajõgi

.

 The article emphasizes that Pühajõgi (Holy River) as the old popular name of this river could be marked more daringly in our landscape, especially in Võru County. This name is used by Aino Kallas and her story is internationally known. However, nowadays the name (Pühajõgi) almost is used: the Memorial stone, that reminds Pühajõgi's revolt lies on Harjumägi, and in village Kärgula lies the label that denotes this river. Finally, by Gustav Raudsepp is written poem: Prayer of Holy River (1913).
 .
Pühajõgesid ja -järvi on nii Eestis, kui ka Soomes mitmeid, kuid Kagu-Eestis on jõgi, mis kannab korraga kahte nime, so rahvapärane Pühajõgi ja üldtuntud Võhandu. Tundub, et Vana Võrumaa omakeelne Pühajõgi oma nime ja sisuga meie tänapäeva justkui hästi ei sobi. Kas on siis tegemist hoolimatuse, traditsioonide puudumise, võltshäbi maarahva keele ees vms ?
.
.
Pühajõgi Osula Harjumäel
.
Meenutagem. Pühajõgi saab alguse Saverna lähistelt (täpsemalt küll algab Ilmjärve lähistelt) ja suubub Vagula järve, kuid praegu üldtuntuks on saanud ennekõike Võhandu jõena. Seda kinnitavad ka jõe äärde püstitatud tähised. On ka erandeid, näiteks Kärgula endise mõisahoone juures näeme asjakohast silti Pühajõgi.
.
 .
Kärgulas näeme viita Pühajõgi

Aino Kallase jutustuses Püha Jõe kättemaks peetakse silmas ikkagi Püha jõge, mistõttu tähistena paigutatud sildid Võhandu jõgi poleks nagu ajalooliselt sobilik.Lähtume sisust. Jõge peeti Pikse elupaigaks, so pühaks ning usuti, et kui visata vette midagi, mis ei ole puhas, tekitab see halba ilma. Jõe reostamine on olnud lubamatu läbi aegade. Mäletan, veel 1950ndatel oli jõe vesi nii puhas, et seda kasutati lähitaludes joogiveena.
.
 .
Kivi meenutamaks Pühajõe vastuhaku kohta aastal 1642
 (skulptor Lembit Paluteder)
.
Miks ikkagi loobuti nii ilusast maarahvapärasest jõe nimest - Pühajõgi: võibolla muutusid mingil hetkel meile pühadus ja pühad asjad ülejõu käivateks? Materialism võidutses? Mäletame aegu, kuidas pühapäev asendati puhkepäevaga vms ning sõna muutusega muutus  mõiste, aga ka sisu. Tänu intensiivsele põllumajandusele jõudis osa reostust ka jõgedesse ning nähtust hakati isegi normaalseks pidama, kus pühadusel polnud kohta. 

Pühajõgi on üks ilusamaid Kagu-Eesti jõgesid, mis tänu Aino Kallasele on saanud tuntuks ka väljaspool Eesti piire. Jõel on oma lugu veel mitmesuguste pärimuste, aga ka luuletuste (vt näit Gustav Raudsepp, Püha jõe palve) näol, mida tasub meenutada. On põhjust tähistada geograafilistel kaartidel ja teesiltidel selle jõe maarahvapärane nimi - Pühajõgi. (Muide, oleme ju viimasel ajal muutnud paljusid Võrumaa kohanimesidki vastavalt murdekeelele).

Lõpetuseks esitame katkendi Aino Kallase jutustusest: "Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shväti Ubbe ja maarahvas Püha Jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama on püha selle allikas, mis on Otepääs, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus elik ohvrihiis kallistest lehtpuudest". Aino Kallas, Püha Jõe kättemaks. Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes, Eesti Raamat, 1984, lk 270. Püha jõe palve on pannud luuleridadesse minu vanaisa Gustav Raudsepp 1913. aastal.
.
Märkus: fotod Vambola Raudsepp'a erakogust.
.
Vambola Raudsepp
.

 Gustav Raudsepp
.

Püha jõe palve

Harjumäe võlvilt vette,
põlvib üks paik nii püha;
koht kui altari ette,
üllan ikka ja üha.

Sügishelide lembus -
süda palvele valla,
kirka kõrguse embus
üle jõe laskub alla.

Taamal Osula kalme,
kadu kõiki meid köidab;
juba õhus on talve,
külm loojang seal loidab.

Igatsus pilvisse viib -
ülestõus meis kindel!
Mäe kohal valge pilvetiib -
mu kallis kaitseingel.

Meist maha jääb mure -
igavik sinitaevas,
usk-lootus ei sure,
ehkki hing veel vaevas.

Osula Harjumäel, sügis 1913.
.



Pühajõgi Kooraste Sillaotsal (jaanuar 2017)








No comments:

Post a Comment