Sunday, December 21, 2014

Hänike küla tunnusviidad

.
 Hänike village has its slogan (motto) /Village of bold beginnings/, favorite animal /Goat, Stock/ and bird /Kingfisher/. In this way, the village is characterized by its population.
 .
Igal külal on oma kodulugu ja viidad tulevikku, kuid asi on selles, kuivõrd need on läbi uuritud ja kirja pandud. Tänu Hänike küla praegustele ja endistele vanematele elanikele on üht-teist meil tehtud, kuid palju veel teha, kusjuures iga väiksemgi abi ja teave on teretulnud.

Vestluste käigus on pakutud välja kolm tunnuslauset:
.
  • Julgete alguste küla;
  • Hänike - küla Kerretist Tinnipaluni;
  • Hänike - küla Mustjõe ja Pühajõe vahel.
Esiteks, läbi aegade on külas hinnatud haridust, oskusteavet ja ettevõtmisi, so alates eriti talude päriseksostmise aegadest peale kuni viimase ajani. Talude teket, paiknemist ja arengut on uuritud ning siinjuures võib üksnes kiita toonaseid peremehi, aga ka nende järeltulijaid, kes on olnud edukad väga erinevates valdkondades. Ja edukad tänapäevalgi, olgu see siis spordis, teaduses või ettevõtluses. Siiski küsitluste puhul valik langeski esimesele tunnuslausele.
.
Maailmatasemel mootorisportlane
 Hänike külast /foto internetist/
.
Teiseks, rõhutada võib muidugi Hänike küla kui Kärgula karjamõisa eripära esialgsetes piirides. Kerreti soo oli Kärgula rahvale väga vajalikuks heinamaaks, kuid praegu soo üksnes kohaliku tähtsusega. Kuna piire on muudetud, siis tänane Hänike küla on tunduvalt suurem esialgsest. Kerretist Tinnipaluni võib märgata looduslikku mitmekesisust.

Kolmandaks, määrang Mustjõest Pühajõeni on paljuski analoogiline eelnevaga, samas aga Pühajõgi pole ametlikus keelepruugis laialt kasutusel. Näiteks, Muuga silla juures kohtame silti/viita Võhandu jõgi.

Lindudest peeti omaks tuuletallajat, tetre ja jäälindu. Tõepoolest, mäletan ka oma lapsepõlvest põllu kohal tuult tallavaid linde ja neid oli nii palju, tänapäeval küll paraku väheseid. Tetri võis kohata kõikjal, so Kerretist kuni Tinnipaluni, olgu sii Jäätsi-,  Kansimetsas või Tinnipalus. Jäälind on eksootiline olend, seda arglikku lindu võis kohata ennekõike Pühajõe saludes. Küsitlustes valik langes viimasele.
.
Jäälind /foto internetist/
.
Loomade puhul langes valik vaid ühele - kitsele. Eraldi märgiti teda kui kohalike jahimeeste lemmikulukit läbi aegade. Kui aga rõhuda lemmikule, siis selleks on noor, elujõus sokuke.
.
 .
Jäätsimetsa asukas läbi aastasadade
 /foto erakogust/
.
Ühe küla lugu pakub ainest igale koduloohuvilisele, mistõttu olgu tänusõnad juba ette üteldud nendele, kes oma mõtetega kaasa löövad.
.
Vambola Raudsepp,
Hänike küla endine elanik
.

Wednesday, December 17, 2014

Turundusprofessor Mait Miljan

.

Tartu Ülikooli professor Mait Miljan
 (16.09.1939-01.06.2007)
.
Saime kolleegideks 1968nda aasta septembris ja jäime nendeks kuni Maidu lahkumiseni igavikuteedele, so 2007nda aastani. Niisiis ühist õppe- ja administratiivset tööd Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ligikaudu 39 aastat. Muidugi lisandus siia veel hulk mitmesuguseid ühiskondlikke ülesandeid ja kohustusi, kuid põhiliseks jäi ikkagi õppe-teadustöö. 

TÜ professori Mait Miljani kohta võib arhiividest üht-teist leida, ehkki minu arvates, tema pikaajaline tegevus väärinuks omaette monograafiat. Paraku aeg ruttab ja ikka vähemaks jääb neid kolleege, kes võiksid temast rääkida kui kolleegist ja töökaaslasest.
.
Minu ja Maidu sugujuured lõikuvad, millest meil paraku juttu kunagu ei olnud. Nimelt Sangastest pärit Johan Raudsepp abiellus Pilkusest pärit Annaga, kelle tädipoeg oli Artur Miljan, so Maidu isa.
.
Kokkuvõtteks võib teda iseloomustada vaid mõne märksõnaga: töökus, andekus, hea suhtlemisoskus, sõbralikkus ning kadeduse või õeluse täielik puudumine. Õnneks ilmub veel TÜ majandusteaduskonnalt väljaandeid, kus professor Mait Miljan leiab omale väärika koha.
.
Vambola Raudsepp
.






Tuesday, December 9, 2014

Kastepärlis mälestus - vanaisa viimased kirjaread

.
Kõik me kord jõuame koju, 
vanavanemate lapsepõlvemaale.
.
Gustav Raudsepp's (my grandfather's) last poem (Kastepärlis mälestus - Memory of morning dew pearl), written on his parents graves in the cemetery of Osula. Then he was alredy seriously ill and therefore these are very sad verses.
.
Gustav Raudsepp (1882-1935)
.
 Juuresolev foto on minu vanaisast viimane, siis oli tal täitunud juba 50 eluaastat. Minu isa sõnade kohaselt käis ta sageli Urvaste kirikus, aga ka Osula kalmistul ja Harjumäel. Alati, kui ta kalmistult naasis, istus ta väga kaua oma toas kirjutuslaua taga, isegi öötundideni. Erakuna vaatas albume, sirvis mitmeid raamatuid ja tegi üleskirjutisi, märkmeid oma vihikutesse. Ilmselt nii valmis ka luuletus Kastepärlis mälestus (mida tuli mul lõppesituseks siiski redigeerida), mis jäigi tema viimasteks kirjaridadeks. Paraku hakkas ka tema (ennekõike vaimne) tervis halvenema.
.
Kastepärlis mälestus

Käes kastemärjas kimbuke,
kalli kaotusvalus suures;
taas õitekobar tilluke,
ema-isa kalmu juures.

Viiv, jäin kase alla mõttis:
teid nii vara elu hülgas; 
elusaatus kõik meilt võttis - 
ühendab vaid rist ja küngas.

Veel õues unelmis teid näen:
isa põllul, ema köögis - 
täis tööd teil ikka kärmed käed;
töö lunastas kõik elulöögid.

Päike kuldab kaselatva,
imeilmsi läheb looja;
õnnissõnad kalmu katvad - 
elab igaviku Looja.
.
Osula kalmistul, sügis 1934.
.
Endla ja Vambola Osula kalmistul 
vanavanemate haual (2011).

Peale oma isa Richard Raudsepp'a (1910-1971) surma jäi temast maha mõningad fotod, raamatud, vihikud, märkmepaberid vms, mis kuulusid Gustavile. Aeg teeb oma töö, pabermaterjal hävineb ja paljusid asju tuleb kirja panna praegu üksnes meenutuste varal.  Küll aga pean oma kohustuseks talletada see tühine materjal, mis vanaisast järele on jäänud, silmas pidades koduloo alaste uuringute vajadusi.
.
Vambola Raudsepp
.



Sunday, December 7, 2014

Pühajõgi

.

 The article emphasizes that Pühajõgi (Holy River) as the old popular name of this river could be marked more daringly in our landscape, especially in Võru County. This name is used by Aino Kallas and her story is internationally known. However, nowadays the name (Pühajõgi) almost is used: the Memorial stone, that reminds Pühajõgi's revolt lies on Harjumägi, and in village Kärgula lies the label that denotes this river. Finally, by Gustav Raudsepp is written poem: Prayer of Holy River (1913).
 .
Pühajõgesid ja -järvi on nii Eestis, kui ka Soomes mitmeid, kuid Kagu-Eestis on jõgi, mis kannab korraga kahte nime, so rahvapärane Pühajõgi ja üldtuntud Võhandu. Tundub, et Vana Võrumaa omakeelne Pühajõgi oma nime ja sisuga meie tänapäeva justkui hästi ei sobi. Kas on siis tegemist hoolimatuse, traditsioonide puudumise, võltshäbi maarahva keele ees vms ?
.
.
Pühajõgi Osula Harjumäel
.
Meenutagem. Pühajõgi saab alguse Saverna lähistelt (täpsemalt küll algab Ilmjärve lähistelt) ja suubub Vagula järve, kuid praegu üldtuntuks on saanud ennekõike Võhandu jõena. Seda kinnitavad ka jõe äärde püstitatud tähised. On ka erandeid, näiteks Kärgula endise mõisahoone juures näeme asjakohast silti Pühajõgi.
.
 .
Kärgulas näeme viita Pühajõgi

Aino Kallase jutustuses Püha Jõe kättemaks peetakse silmas ikkagi Püha jõge, mistõttu tähistena paigutatud sildid Võhandu jõgi poleks nagu ajalooliselt sobilik.Lähtume sisust. Jõge peeti Pikse elupaigaks, so pühaks ning usuti, et kui visata vette midagi, mis ei ole puhas, tekitab see halba ilma. Jõe reostamine on olnud lubamatu läbi aegade. Mäletan, veel 1950ndatel oli jõe vesi nii puhas, et seda kasutati lähitaludes joogiveena.
.
 .
Kivi meenutamaks Pühajõe vastuhaku kohta aastal 1642
 (skulptor Lembit Paluteder)
.
Miks ikkagi loobuti nii ilusast maarahvapärasest jõe nimest - Pühajõgi: võibolla muutusid mingil hetkel meile pühadus ja pühad asjad ülejõu käivateks? Materialism võidutses? Mäletame aegu, kuidas pühapäev asendati puhkepäevaga vms ning sõna muutusega muutus  mõiste, aga ka sisu. Tänu intensiivsele põllumajandusele jõudis osa reostust ka jõgedesse ning nähtust hakati isegi normaalseks pidama, kus pühadusel polnud kohta. 

Pühajõgi on üks ilusamaid Kagu-Eesti jõgesid, mis tänu Aino Kallasele on saanud tuntuks ka väljaspool Eesti piire. Jõel on oma lugu veel mitmesuguste pärimuste, aga ka luuletuste (vt näit Gustav Raudsepp, Püha jõe palve) näol, mida tasub meenutada. On põhjust tähistada geograafilistel kaartidel ja teesiltidel selle jõe maarahvapärane nimi - Pühajõgi. (Muide, oleme ju viimasel ajal muutnud paljusid Võrumaa kohanimesidki vastavalt murdekeelele).

Lõpetuseks esitame katkendi Aino Kallase jutustusest: "Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shväti Ubbe ja maarahvas Püha Jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama on püha selle allikas, mis on Otepääs, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus elik ohvrihiis kallistest lehtpuudest". Aino Kallas, Püha Jõe kättemaks. Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes, Eesti Raamat, 1984, lk 270. Püha jõe palve on pannud luuleridadesse minu vanaisa Gustav Raudsepp 1913. aastal.
.
Märkus: fotod Vambola Raudsepp'a erakogust.
.
Vambola Raudsepp
.

 Gustav Raudsepp
.

Püha jõe palve

Harjumäe võlvilt vette,
põlvib üks paik nii püha;
koht kui altari ette,
üllan ikka ja üha.

Sügishelide lembus -
süda palvele valla,
kirka kõrguse embus
üle jõe laskub alla.

Taamal Osula kalme,
kadu kõiki meid köidab;
juba õhus on talve,
külm loojang seal loidab.

Igatsus pilvisse viib -
ülestõus meis kindel!
Mäe kohal valge pilvetiib -
mu kallis kaitseingel.

Meist maha jääb mure -
igavik sinitaevas,
usk-lootus ei sure,
ehkki hing veel vaevas.

Osula Harjumäel, sügis 1913.
.



Pühajõgi Kooraste Sillaotsal (jaanuar 2017)








Tuesday, December 2, 2014

Koduloolane Gustav Raudsepp

.
Gustav Raudsepp
 (19.juuni 1882-23.veebruar 1935)
.
Gustav Raudsepp was a farmer in Estonia, he was born  on June 19, 1882 in Sangaste (Tartu County). He was interested in local history and he wrote poems. Gustav's grandson Vambola Raudsepp has published his poems and folktales. Gustav Raudsepp died on February 23, 1935 and he is buried in the cemetery of Osula (Võru County).
Talupojakultuur on võrdne eliitkultuuriga, sest talupoeg elab kooskõlas loodusega. See, mida ma taunin, on massikultuur. /Einar Laigna/.
.
Gustav Raudsepp oli Kärgula mõisapiirkonna koduloo- ja genealoogiahuviline, ennekõike aga Hänike küla Lustivere talu peremees. Kogus kohalikke jutte, ütlusi ning kirjutas ka ise luuletusi ning tal olid kokkupuuted Urvaste lauliku Marie Heibergiga. Luuletustest tuntum ehk kohalikus murdekeeles kirjutatud Keretü, aga ka populaarseks räägitud Karjasoo kaksikud, Vilbusoo veretöö, Meela needus ning Helendav mündipeidik.
.
 .
Minu isa Richard Raudsepa mälestuste kohaselt oli Gustav tagasihoidlik, sageli enesessetõmbunud erak. Hindas väga kõrgelt kirikus tehtavat ning lõi kohusetundlikult kaasa Urvaste koguduse töös.
.
Vasakult Gustav Raudsepp, Aleksander Toom 
ja Viktor Ermel
 .
Gustav vältis suuri rahvakogunemisi, kuid hilisööni võis uurida mitmesugust kirjandust, mida talle lahkelt laenas naaber, Matu talu peremees Aleksander Toom. Viimane töötas postiteenuste alal ning tõi uusimat lugemisvara kaasa nii Võrust, aga ka isegi Riiast. Gustav oli suur iseõppija ning valdas vabalt vene keelt, kuid jõudumööda luges ka saksakeelseid kirjutisi. (Mõned korrad ta isegi vihjas oma väga kaugetele saksa juurtele/?/).
.
.
Gustav Raudsepp'a hauaplats Osula kalmistul
.
Peale 50ndat eluaastat lõi temas välja mao- ja sooltehaigus ning oma 53ndal eluaastal ta suri.
.
 Osula jaoskonnaarsti poolt väljaantud õiend (15.12.1934)
 Gustav Raudsepa tervise kohta
.
Gustav Raudsepp'a mälestades
.
IN MEMORIAM

Vaata, su eluase on eemal rammusast maast.
 /Moosese Raamat/
.
Aeg tulla Sul anti, tõtata, söösta,
paarkümmend tuhat päeva:
hetk valgust, valu ja vaeva -
see ongi elu, mida ajas mõõta. 

Avab igavik ajatu mõtte,
mil vabana Kõiksuse päralt.
Sel hetkel oled meist rikkam:
teispoolsuse kogetu tõttu.

On inimlaps kodus Linnutee säras, 
ta vaid rändaja Maal,
kindlalt kord aegade lõpus,
me kõik kohtume taas.  

Taas sütib tahe, siht ja sund,
täitub tuleku tähetund;
siis hingele avaneb-sulgub
sünni ja surma maine ring.
.
Vambola Raudsepp
.

.




Monday, December 1, 2014

Majandusküberneetik Villem Tamm

..
Villem Tamm (10.02.1942-08.08.2011)
.
Talle antud 69 eluaasta jooksul jõudis ta (kutsuti lihtsalt Villuks) väga palju, so lõpetada ülikool, olla armeeteenistuses, seejärel õppejõud (tõusta vanemõpetajast korralise professorini) ning kateedri- ja instituudi juhataja. Uurimisvaldkondadeks majandusküberneetika ja -statistika. Alati tulvil ideid ja teotahet, kuid paraku tänu suurele õppetöökoormusele jäid paljud ideed trükimusta nägemata.

Kuna elasin Villuga mõned aastad koos ühiselamutoas, siis päris puuda soola me koos ära ei söönud, kuid arvan tead siiski päris hästi tundvat. Sõnaga võimas anne, mis jäi realiseerumata, sest mingil hetkel ta justkui pettus kõiges: kõik see polnud see, mida ta vajas. Neid põhjusi on võimatu sõnastada, kuid miski ahistas ja rusus teda.
.
TÜ majandusteaduskonna endine õppehoone Nooruse tänavas
.
Eks meie põlvkond elas päris rängalt üle nn platsipuhastamise aegu: aastal 1996 ei valitud Villut enam korralise professori ametikohale, aastaid hiljem lahkus traagiliselt meie ühine toakaaslane Avo Otsar jms. Villem Tamm tänu oma väga inimlikele isikuomadustele esitati ka TÜ majandusteaduskonna dekaani kandidaadiks, kuid uuenenud tingimused nõudsid konkurentide hävitamist, mõnitamist või nö teerulliga ülesõitmist. Ja nii ta õige napilt kaotaski oma rivaalile, mida toetas ka ühiskonna üleüldine tigedusele häälestatus.

Lõpetuseks. Hea on see, et Villem Tamme kohta on piisavalt materjale mitmetes entsüklopeedilistes väljaannetes ning meenutusi kirjasõnas tema kolleegidelt.
.
Vambola Raudsepp
.