Agraarteoreetik Leo Lilover

.

Dekaan Leo Lilover (paremal) üliõpilasega vestlushoos 

/foto internetist/

.

Minu pikemaajalised sidemed dekaan dotsent Leo Liloveriga (19.septembet 1927-12.veebruar 2007) said alguse siis, kui temalt oli ilmunud väga sisukas ja originaalne kõrgkooliõpik (vt Leo Lilover. Põllumajandusökonoomika, Valgus, 1976, 223 lk). Mind üllatas see, kuidas Leo Lilover oskas esitada agraarteooria nn osateooriatena, kusjuures iga osateooria oli esitatud võimalikult sisukana ja kompaktsena. Muide, kirjutasin toona ka selle õpiku kohta retsensiooni, mis ilmus ajalehes Edasi.

 Eesti põllumajanduse Akadeemia peahoone 1970ndatel
/foto internetist/

.
Inimesena oli ta tõeline teadlasaristokraat selliste tuntud meie majandusteadlaste kõrval nagu Uno Mereste, Raimund Hagelberg jt. Leo Liloverile tehti ettepanek tõlkida õpik vene keelde, et seda saaks välja anda Moskvas, paraku aga ta keeldus. Läbi vene keele jõudnuks see raamat rahvusvahelisele tasandile, kuid seda takistas tema liigne tagasihoidlikkus. Teaduskonverentsidel esines dotsent Leo Lilover harva, kuid samas iga tema ettekanne oli kuulajatele sündmuseks oma uudsuse ja põhjalikkusega.
.

Leo Lilover

/foto erakogust/

Kolleegina oli mul võimalus tundma õppida Leo Liloveri mitmetel muudel kohtumistel, näiteks, kasvõi Osula Prassimäe kalmistupäevadel. Osulasse on maetud meie mõlema lähisugulased.

Momendil on Leo Lilover vajumas unustusse, tema kohta ei leia me kusagilt (nt entsüklopeedilised teatmeteosed) õieti midagi, rääkimata fotodest. Ka autasustatud on teda üksnes Maaülikooli teenetemedaliga, ehkki väärinuiks ka autasusid vabariigi tasandilt.

Vambola Raudsepp

.