Hänike küla talude paiknemine

.

The study examinies the location of farms (in village Hänike), households and families in these farms. The survey covers 1930s. At the present time, the majority of farms ceased to exist, and have been replaced by large farms. The study has purely local historical value.

 .

 Hänike - küla Kerretist Tinnipaluni.

.

Hänike küla nn hajaasustus oli välja kujunenud juba 1930ndate aastate lõpuks. Uusi taluhooneid seejärel enam ei ehitatud, küll aga ehitati Hänikesse nõukogude ajal vaid paar kortermaja. Küla läbib lõunast Valga-Petseri raudtee, millest lõuna poole jääb osa Vilbusoost ja paar talumaja Võsumäel.

.

.
Suur osa taludest asus aga Sõmerpalu-Vaabina maantee ääres, so Tammessilla, Piiri, Vastse-Piiri, Saare, Sepa (Siileoja), Hänike, Lille/Lelle, Kojatse ja Lustivere talu (teatakse ka kui Jäätsi talu, so endise rentniku perekonnanime järgi). Nendest Vastse-Piiri, Saare kaks talu, Tornimäe/Torni ning Lustivere on kas varemeis või juba täiesti kadunud. Tammessillast kuni Piisini kirde suunas asub Kandsimets ja turbasoo. Taluhooned olid puidust, nö kaasaegsema väljanägemisega, üksnes Tammessillas asus veel omanäoline rehielamu.
.

 Hänike küla talud 1930ndate lõpuaastatel

Hänike küla poolitas omamoodi Jaadsimets (Jäädsimets, Jäätsimets), kusjuures Hänikest loode suunas vaadatuna neid nn metsatagused maid ja talusid kutsutigi Tagametsa maadeks ja taludeks.

Hänike küla talude paiknemine 1950ndatel aastatel

.
Märkus: Kõigi talude nimed ei pruugi ühtida sellega, mis on ametlikult kirjas ja mis levis nö rahvasuus. Mitmeid talusid kutsuti ka lihtsalt omaniku perekonnanime järgi.
.

Eraldiseisev taluderüm asus piki külatänavat, mis ulatus Piisist kuni Pudru taludeni. Pudri talusid oli tegelikult neli, so Veisverid (talu 43), Rohtmets (talu 44) ja Raagid (Uibu talu 63), Sooveres kolm talu, sh Kannistiku (Haaviku) talu ning Piisi talude rühma kuulus samuti kolm talu. Momendil elatakse veel Soovere ja ühes Pudru talus, kõik teised talud on kas varemeid või täielikult hävinenud. Taludest loodesse jääb Karjasoo, läände aga Matuoja, mis ajalooliselt oli ka Kärgula mõisapiirkonna edelapiiriks.
.

Karjasoo Hänike külas 

(pärast maaparandustöid 1960. aastatel)

Eemal teistest taludest asusid Tagametsa, Hüti ja Turna talu, kusjuures praeguseks hoonestik on veel vaid Tagametsal, Hüti ja Turna talud on täielikult kadunud. Külatee ühendas ka Lustivere, Tagametsa ja Hüti talu.

Kortermajad Hänikes

.

Hänike on tulekahjude läbi kaotanud väga stiilse ait-kuivati 1950ndatel ja kolmekorruselise keskusehoone 1990ndatel. Viimane oli palju aastaid Sõmerpalu sovhoosi Hänike osakonna keskuseks ning rändkinoseannside asukohaks. 

1950ndatel rajati veel loomakasvatushooneid, silotorn, aga ka kauplus. Viimane töötas aastaid, kuid hiljem see suleti ja hoone on praeguseks erastatud suvekoduks. Muide, 1930ndate algul oli Hänike külas nii palju lapsi, et peeti isegi plaane oma algkooli asutamiseks, kuid seoses Kurenurme kooli ehitamisega (1931) need kavad jäeti kõrvale.
.

Tagametsa oja Hänike külas

 .
Andmestik suuremate talude kohta 1930ndate lõpuks (vajab edaspidist täiendamist, täpsustamist):

Vana-Piisi. Selle talu omandas Feodor Javorski 1936ndal aastal. Põllumaad 18 ha, heinamaa 3 ha, kariloomi 5, sh hobuseid 2.
Soovere I- 42. Peremees Karl Leok. Põldu 14 ha, karjamaad 3 ha, metsa 2 ha, Kariloomi 6, sh hobuseid 2. Hästikujundatud viljapuuaed.
.

Karl Leoki hauaplats Osula kalmistul

 .
Soovere II-42. Omanik Anna Känksepp. Põldu 18 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 4 ha ning kariloomi 7, sh hobuseid 1.
Piiri, 67. Peremees Gustav Mürk. Kariloomi 4, sh hobuseid 1.
Tornimäe (ka Torni) talu omanik Feliks Potter. Põldu 16 ha, heinamaad 6 ha, kariloomi 8, sh hobuseid 2.
.

Feliks Potteri hauaplats Osula kalmistul

.
Pudru, 42. Omanik Aliide Raag. Põllumaad 8 ha, karjamaad 8 ha, heinamaad 2 ha, metsa 2 ha ning kariloomi 6, ah hbuseid 1. Viljapuuaed ja tegeldi mesindusega.
.

Aliide Raag-Rohtmetsa hauaplats Osula kalmistul

 .
Pudru, 43. Omanik Elisabeth Veisver. Põllumaad 28 ha, heinamaad 6 ha, metsa 10 ha. Kariloomi 15, sh hobuseid 3. Õunapuuaed.
.

Veisverite hauaplats Osula kalmistul

.

Uibu, 63. Peremees Märksus Raag. Põllumaad 7 ha, heinamaad 2 ha, metsa 1 ha ning kariloomi 8, sh hobuseid 1. Suur viljapuuaed, sh 60 õunapuud jt. Arendati mesindust.
.

Märksus Raagi hauaplats Osula kalmistul

.

Saare, 52. Peremees Karl Raag. Põllumaad 15 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 5 ha, metsa 5 ha ning kariloomi 8, sh hobuseid 2. Kujundatud viljapuuaed.
.

Karl Raagi hauaplats asub Osula kalmistul

 .
Vastse-Piiri, peremees Jaan Runno. Põllumaad 6 ha, karjamaad 3 ha, heinamaad 4ha. Kariloomi 7, sh hobuseid 2.

.

Jaan Runno hauaplats asub Osula kalmistul

.
Lille (ka Lelle) 49 peremees Karl Vahter (Vaher). Põllumaad 10 ha, heinamaad 4 ha, kariloomi 13, sh hobuseid 3. Rajatud viljapuuaed.
.

Karl Vaheri hauaplats asub Osula kalmistul, kuid tänapäeval pole enam leitav.

.
Lustivere, 47 peremees Gustav Raudsepp ja sellest eraldunud Lustivere-Tagametsa (10,62 ha), peremees Richard Raudsepp. Kokku talu suurus 42,9 ha, kusjuures Lustivere osale jäi 32,28 ha ning kariloomi 9, sh hobuseid 2. Lustivere-Tagametsa talundi hooned valmisid 1938ndal aastal.
.

Peeter Raudsepa hauaplats Osula kalmistul

.
Hüti, 46 peremees Eduard Ermel. Majapidamishooned (elamu, laut, rehi jt) välja ehitatud. Kariloomi.
.

Eduard Ermeli hauaplats asub Osula kalmistul, kuid tänapäeval pole enam leitav.

.
Kojatse, 74. Õunapuuaed. Kariloomi 5.
Võsumäe, 48. Kariloomi 4.
Turna, 54. (Metsavahi koht). Peremees Rafael Toom.  Kariloomi 4, kodulinnud.
.

Rafael Toome hauaplats asub Võru kalmistul

.
Tammesilla. (Metsavahi koht). 
Sepa (Siileoja), 51. Peremees Rudolf Lepik. Kariloomi 3. Sepikoda.

Igas talus olid korralikud põllutööriistad ja isegi -masinad. Talumehed olid aktiivsed ühistegevuses (Kärgula ühispanga ning piima- ja turbaühistu liikmed). Igas talus võis leida raamatuid, ajakirju, ajalehti vms. Üksikutes taludes (nt Lustiveres) leidus 1930ndatel Soomes väljaantud soomekeelseid põllumajandusalaseid ajakirju, broshüüre. Enamuses vanematest talupoegadest olid osa võtnud Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Nüüdisajaks suur osa Hänike küla elanikest on maetud Osula Prassimäe kalmisrule, aga ka Urvastesse ja mujale.
.
Hänike külasse on inimesi pidevalt juurde tulnud ja siit on ka lahkutud, kuid varem selline ränne hõlmas peaasjalikult naabervaldu ja -maakondi, so eestlasi. Hiljem, suuremat liikumist võis täheldada talude päriseksostmise ajal, aga ka peale seda, so näiteks, seoses talude ostu-müügiga, mil Piisile tulid venelased (Javorskid) Petserimaalt, Kojatsesse lätlasi jms ning seoses Teise ilmasõjaga, mil sõjapõgenikud tulid Kannistiku, Hüti, Piiri jt taludesse ( Hyyrönenid, Kekkonenid jt). Massiline noorte külast lahkumine toimus 1960. ja 1970ndatel aastatel ja seda seoses nende edasiõppimisega. Hiljem need väljaõppinud noored leidsid rakenduse mujal, peaasjalikult linnades. Sel viisil küla elanikkond vähenes järsult ja ka vananes.
.

Vambola Raudsepp

.