Thursday, August 21, 2014

Koduloo allikmaterjalid


.
Räägi mulle oma lapsepõlve kodu lugu.
.
Local history and genealogy ivestigations provides additional materials for historians. These are photos, maps, biographies, etc, which are collected by local history enthusiasts. In this essay the materials are related to the Raudsepp's genealogy.

.
Koduloohuviline leiab, korjab omale allikmaterjalid ennekõike lähisugulastelt ja -ümbrusest, peaasjalikult suuliste ütluste varal. Paraku jäävad vaid suulised ütlused, sest kirjalikud allikmaterjalid lähevad kiirete elumuutuste tõttu lihtsalt kaduma, kuna neid ei peeta pahatihti väärtuslikeks, olulisteks. Nii see on juhtunud meie kõigi kirjapandud materjalidega, kes on talutarest välja kasvanud ning kogu oma edaspidise aktiivse elu linnades elanud. Samas aga suulised ütlused kaovad koos inimestega, so kui neid just kellegi poolt edaspidi kirjasõnas talletatud pole.
 .
Hänike küla Lustivere talu 1930ndatel aastatel
.
Koduloolasele tänuväärseks allikmaterjaliks on igasugused fotod. Juuresolev foto on aga täiesti ebaõnnestunud, sest siin pole äratuntavalt ühtegi inimest ja ka maja pole õieti näha, rääkimata teistest taluhoonetest (laut, ait, rehi jt). Uurija võib nentida vaid seda, et talus elas tol ajal palju inimesi, kes kõik olid seotud maatööga.

Sangaste lähiümbruse vana kaart, kust leiame Piisaste küla,
 kus elasid 1700ndatel aastael Schmidtid
..
Väljavõte Sangaste koguduse kirikuraamatust,
 kust näeme, et Schmidtist sai Raudsepp
.
Ammendamatuteks allikateks on mitmesugused vanad kaardid, kirikuraamatud jms, mis õnneks on arhiveeritud, ehkki puudulikult. Vanadel kaartidel on teed, kõrgendikud, külade asukohad ja palju muud huvitavat, vajalikku. Kirikuraamatutes on nimed, aastaarvud, sageli ka kuupäevad, kohanimed jt andmed.
.
Gustav Raudsepp (1882-1935)
.
Hea, kui sugupuus on isiksusi, kes tähtsustab vaimsust, so perepeasid, kes kogusid muistendeid, vanasõnu, kõnekäände jms ning püüdsid ka ise kirja panna luuleridu, ilmavaatlusi, olulisi peresündmusi jne. Üheks selliseks inimeseks meie sugupuus oli vanaisa Gustav Raudsepp. Tema vanaisa Tiit Raudsepp (1808-1893) hakkas esimesena kandma perekonnanime Raudsepp, tema esiisad olid seotud perekonnanimega Schmidt. Minu isa Richard Raudsepa (1910-1971) meenutuste kohaselt oli Gustav teadlik oma saksa (?) juurtest, millest ka suurem edumeelsus tolle aja kohta.  Kasvõi, näiteks, püüd oma mõtteid riimida.
.

.
Kündja kaebus

Tuli kevad, külm, sajune ja hilja:
Ei nüüdki valu, vaev veel põldu põlga.
Jäänd salve alles läinud aasta vilja,
Saab tasuda siis vana teravõlga.

Üks poiss, kes kangesti kevade tegu,
Käis uhkelt, kindlalt ja sirge sai vagu.
Keskpäeva kuulutas kuusiku kägu,
Põldki sai naeruse, nooruse nägu.
               * * *
Uus kevad, adrakurg aeg üles võtta;
Vao kõrvale vagu, taas vagu, vagu ...
Karge keskpäev õhtusse veel ei tõtta;
Küntud saab loojanguks vakamaa jagu.

Ikka mõõdab aega vana kella pendel,
Ja vana hobu vapralt vagu tonkab.
Sel kündjal ast ju tönts, rüht küll kindel,
Sama peni aastaid adrasammu vonkab.

Oli poiss, kes võitles vaba riigi eest,
Tänuks paar siilu mulda omal maal.
Vaid kuuliarm tunnustab võidukat meest:
Üks mure ja valu - me isade maal. 

Lustiveres, 1928
 .
Varasematel aastatel, nt kasvõi 60-70 aastat tagasi, räägiti kõikvõimalikest sugupuus juhtunust (sünd, surm, leerid, abiellumised jms) palju enam, sest polnud ju nn massimeediat, mis vormib kõik sündmused ühetaoliseks ja surub peresündmused teisejärgulisteks. Näiteks, sageli tehti pilte kalmistupühadel, so järeltulijad oma vanemate hauaplatsidel, mida tuleb eriti väärtuslikuks pidada.
.
Osula Prassimäe kalmistul 1940ndate algaastatel (vasalult Liidia-Adeele ja Richard Raudsepp, ees istub Einart Raudsepp ning paremalt esimene Liide Raudsepp, teine Eduard Solom)
.
Ülaltoodud lähisugulastest foto on tehtud Liide ema ja Richardi tädi (so Mari Kingu-Solomi) haual kalmistupäeval. Foto on õnnestunud, kuid paraku pole taha märgitud, kes pildil, mistõttu kahe keskel seisva naise kohta ei oska midagi ütelda. Liide mees Gustav Raudsepp oli selleks ajaks juba surnud, kuid maetud Raudseppade hauaplatsile.
.
Hänike küla noored 1950ndate keskpaiku (ilmselt aastal1954)
.
Pilte tehti ka suvepidudel, kus said kokku kogu küla noored. Need noored suhtlesid kõige tihedamini ennekõike omavahel ning nende mõju üksteise edaspidisele arengule oli väga suur.

Probleemiks on kohanimed, sest seoses maaparandus- ja teetöödega on kadunud väiksemad ojad, piiripeenrad, mitmed kohalikud teed jms. Hänike küla Tagametsa Metsakuruoja asemel on nüüd võimas kraav, kadunud kohalik väiksem tee, mis ühendas Lustivere ja Hüti talu ning kaovad lõplikult talumaid (Pudru, Soovere, Hüti jt) eraldunud piiripeenrad. Ja kuna talutared tühjenevad, siis pole enam inimesi, kes neid kohanimesid kasutaks või üldse meenutakski. Nii kõik kohalik kaob ja me jääme selle võrra vaesemateks.
.
Juured Hänike külas: 1. Mart Poom (jalgpallur); 2. Meelis Ideon, keskel (bibliograaf); 3. Vambola Raudsepp (professor); 4. Viktor Hyyönen (ajakirjanik); 5. Tuljo Puusepp (koduloolane); 6. Endel Ideon (põllumajandusjuht); 7. Aivar Leok, Väino Leok jt (mootorisportlane ja spordiorganisaator); 8. Argo Ideon (ajakirjanik); 9. Aksel Erme; 10. Avo Toom (tüürimees, kapteni van abi): 11.Vaike Runtal (koolijuht); 12. Ants Raag (majandijuht); 13. Aksel Kersna (sportlane ja spordipedagoog); 14. Endel Loide (kirjanik).

Meelis Ideon (pildil paremalt kolmas)
.
 Endel Ideon
 .
Aivar  Leok
Väino Leok
 .
Argo Ideon
.
 Aksel Ermel
.
Avo Toom
 .

Vaike Runtal
.


 Ants Raag
.
Aksel Kersna
.

Lisama peab veel talude rajajaid, ühistegelasi ja palju-palju teisi tuntud Hänike küla isiksusi. Koduloolised uuringud jätkuvad.
 .
Vambola Raudsepp
.


Tuesday, August 12, 2014

Meela needus

.
The legend about landlord cruelty and old woman esoteric abilities in village Hänike (Estonia, Võru County).  Local people still remember these events.
.
Ega vanakuri õela seest välja lähe.
 Ütlus Hänike külast.
.
Ravitseja Meela elas erakuna inimestest mahajäetud Turna talu metsatuka hurtsikus Hänike külas. Ta teadis võlusõnu ja tundis taimede väge, mistõttu kõik abivajajad tulid oma ihuvaludega temalt abi saama. Ja kõik said abi ja kaasa hea sõna.
.
.
.
Hänike küla Turna taluase
 tänapäeval (2014)
 .
Oli ka Meelal kannatusi. Kord tormanud oma ratsul koos saatjaskonnaga Kärgula mõisnik tuhatnelja Keretü jahimaadele. Tema teele jäänud ette, aokubu seljas, eideke Meela, kelle peale mõisnik olla väga vihastunud ning härra äianud piitsaga üle eidekese näo. Meela vaid lausunud:  lööd küll mind, kuid armid-haavad saab sinu tütreke. Mõisniku vihahoog oli piiritu ja ta virutanud veelkord eidekesele. Õhtul koju jõudes oli mõisniku imestus piiritu, kui nägi tütrekese nägu armides ja ta langes sügavasse masendusse.
.
Kärgula mõisnik von Sivers, keda tunti ägeda ja julma härrana.
 (Võis olla seotud kõnesoleva jutuga).
 .
.
 Mälestustahvel Urvaste kirikus. 
(Võis olla antud jutus seos ühe von Siversi tütrega).
.
Hiljem rääkis härra oma perele kõik, mis oli juhtunud. Seejärel püüti ise ravida kõiksugu salvidega, isegi pöörduti Urvaste kirikuõpetaja poole, kuid miski ei aidanud. Lõpuks aga tütreke võtnud ise jalgsi teekonna ette Kärgulast Hänikesse, et eidekeselt andestust paluda isa pahateo pärast ning saada ravi. Nii Meela võttiski ürdivõi, kattis sellega lapse näo ja oh imet, armid kadusid kohe jäägitult. Härra aga muutus veelgi õelamaks, kuid vältis alatiseks eidekest ja Turna talu maid.
.
.
Kuuldud 1950ndatel Hänike külas.
.


Monday, August 11, 2014

Helendav mündipeidik

.
Võõra silm toob vargad tallu. 
Ütlus Hänike külast.
.
Kärgula mõisapiirkonna Hänike küla Tagametsa maadel asus 19. sajandi keskpaiku renditalu, mille omanikke tunti kui vargaid ja röövleid. Kohalikud vanemad inimesed teadsid rääkida, et varaste poolt oli kokku aetud kõiksugu vara, sealhulgas kuldesemeid, -raha, münte, mis on kaevatud, peidetud renditalu lähistele maa alla.
.
Hänike küla Tagametsa põllumaad
 (kadunud taluasemetega)
 .
Järjekordsel röövretkel olevat saanud üks varastest surmavalt haavata ning teised ta kaaslased matsid surnu mündipeidiku juurde. Hiljem, talude päriseksostmise ajal kihutas Kärgula mõisnik need vargad-röövlid sealt minema ning renditalu liideti ühe väljaostetava taluga, millele sai tubli, töökas peremees.
.
.
Palju aastaid, kuni tänaseni, on naabrid, eriti sügisõhtutel,  näinud selle vana renditalu lähistel helendavat sinakat valgust. Arvatakse, et sel moel annab mündipeidik endast märku, aga ka sinna maetud röövel, kes igatseb surnuaiale.
.
 Koduloohuviline
 Gustav Raudsepp
.
Kuuldud 1950ndatel Hänike külas.
.