Saturday, May 3, 2014

Dekaan Eduard Inti

.
Põhimõttekindlus vabastab süvamõtlemisest.
 /Vambola Raudsepp/.
.
Kui alustasin õpinguid TPI majandusteaduskonnas, siis tol ajal oli dekaaniks Eduard Inti (1913), majanduskandidaat (1953) ja dotsent (1956), kes luges meile poliitökonoomiat. 1960. aastal oli ta valitud instituudi parteibüroo liikmeks ning samal aastal kinnitati ta majandusteaduskonna dekaaniks ja poliitökonoomia kateedri juhatajaks. Enne seda oli ta töötanud EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonna juhatajana. Dekaanina töötas ta 1963. aastani ning kateedrit juhatas 1970. aastani, mil läks ka pensionile. Eduard Inti oli lõpetanud TRÜ õigusteaduskonna (1940) TPI majandusteaduskonna (1946) ning NLKP KK j.a. Ühiskonnateaduste Akadeemia (1953), kus kaitses kapitalismi üldkriisi teist etappi analüüsiva kandidaadiväitekirja.
.
TPI majandusteaduskonna 
dekaan Eduard Inti
/foto internetist/
.
Mäletan Eduard Intit dekaani ja õppejõuna kui korrektset, sõbralikku ja suhtlemisaldis inimest. Kandis alati valget särki, maitsekat lipsu ja hästi istuvat, hooldatud ülikonda. Loengud korralikult ette valmistatud, mõneti igavavõitu ja monotoonselt esitatud. Kuna toona sisaldas poliitökonoomia ka majandusteooria elemente, siis võis tunda lektori mõningaid nõrkusi majanduse baashariduse alal (nt statistiliste näitajate kujunemine,  lahtimõtestamine, analüüsimine vms). Samas aga dekaanina tundis ta püsivat huvi üliõpilaste õppeedukuse, elamistingimuste jt probleemide vastu.

Paraku oskan ma väga vähe ütelda midagi konkreetset Eduard Inti teaduslike publikatsioonide kohta. Asi on ka selles, et tol ajal oli põhirõhk väitekirjadel, so need pidid olema igati tasemel, mitte aga publikatsioonidel. Minu õpiaastate algul (aga see oli ennekõike nö Hruśtśovi aeg)  oli Eduard Inti teadustöö teemaks kommunistliku töö liikumine ENSV ettevõtetes, millest pidi kujunema ka doktoriväitekiri. Etterutates ütelda oli see täiesti perspektiivitu uurimisteema, millesse muide oli kaasatud ka üliõpilasi. Koos Hruśtśovi kukutamisega kadus ka see üldsusele pealesurutud nn kommunismivaimustus ja uurimisteema kommunistlikust liikumisest muutus mõttetuks.
.

Eduard Inti (esireas vasakult esimene) 
lennukooli kursandina Eesti Vabariigis
/foto internetist/
.
Meie üliõpilastena ei teadnud praktiliselt Eduard Intist midagi ja ega me tea praegugi. Kuna 1986. aasta juunis on teinud Lembit Lauri saate Eduard Intist, so saatesarjas Kirjutamata memuaare, siis üht-teist siiski teame. Niisiis, ta oli Eesti Vabariigi ajal õppinud lennu- ja sõjakoolis, töötanud raudteel, juunikommunistina määratud 1940. aastal õhukaitse poliitjuhiks. Sõja algul osales hävituspataljonis ja korraldas sellealast tööd, viibis tagalas perega (kus kaotas nälja ja külma tõttu väikelapse) ning hiljem kasutasid ENSV kompartei kõrgema eśeloni juhid teda ennekõike politrukina väga erinevate ülesannete täitmiseks. Korraldas metsavendluse likvideerimist Võrumaal, so nendest ja teistest seikadest on ta rääkinud palju aastaid hiljem.
.
Eduard Inti pensioneerus 56 aastaselt, so parimates aastates mehena ja mitte tervislikel põhjustel. Ilmselt oli selline asjade käik talle suureks moraalseks löögiks: oled oma töö teinud ja nüüd astu kõrvale! Nagu tolle aja kaasüliõpilased mäletavad, elas Eduard Inti erakuna suhteliselt kõrge vanuseni, kuid paraku surmakuupäeva ei leia me ühestki avalikust allikast. (Tema endistelt üliõpilastelt sain hiljem teada, et Ed Inti suri 1.mail 1997.a. ja ta on maetud Tallinna Liiva kalmistule).
.
Ajaloolise tõe huvides peaksima andma ka Eduard Intile koha teatmeteostes, ennekõike aga TTÜ majandusteaduskonna ajaloos, vaatamata sellele, kas see tõde on meeldiv või ebameeldiv kaasaegsele lugejale.
.
Vambola Raudsepp
.

2 comments:

  1. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete