Majandustegelikkus põlvnemisloo osana

.

Vambola Raudsepp Osula Raamatukogus (3.o4. 2014).

 Esinemise teema: Genealoogia ja kodulugu.
.

Genealogy is a multidisciplinary science that binds strongly to economics. This article examinies the Raudsepps family trees and their housholds through the centuries in Tartu county and Võru county.

.

 Genealoogilistes uuringutes selgitatakse välja ennekõike meie otsesed esivanemad, lähisugulased ja seejärel pööratakse enim tähelepanu isiksustele, kellel suurem panus sugupuu kujunemisel, arenemisel. Isiksused aga kujunevad, arenevad vaimu- ja ainelisel varal. Seega majandustegelikkus ja -baas moodustavad ühe kandvama osa iga konkreetse isiku põlvnemisloos. Paraku on seda aspekti vähe uuritud, puudub ka metoodika taolisteks uuringuteks.

Eelnevate põlvkondade  elutingimusi saab hinnata viie näitajate rühma varal:

• Igapäevane toit
• Eluase ja riietus
• Töö, töötingimused ja töövõime taastamine 
• Tervis ja arstiabi
• Haridus.
  

.

 1700ndate aastate Schmidtide-Raudseppade eluasemeks Sangaste Piisaste külas oli suitsutare, toit ühekülgne (aganaleib, liha, metsaannid vms), arstiabi olematu, mistõttu laste ja eriti naiste suremus suur. Kooliharidusele juurdepääs piirdus külakooliga. Samas aga räsisid Sangastet, aga ka kogu Eestit sagedased näljahädad ja haigused, kuid viimane suurim katk Eestis oli aastatel 1710-1713, mil suri umbes 200 000 inimest, so pool rahvastikust.

Suitsutarede aegu olid ka mõisad suhteliselt armetud, kuid nende moodne väljaehitamine algas alles 1800ndate viimasel veerandil. Näiteks Sangaste mõisa härrastemaja (valmis aastai 1879-1883) on Baltikumi uhkemaid esindajaid. Kärgula mõisa peahoone valmis 1791. aastal, kuid 19. sajandi lõpuaastatel ehitati peahoone ümber luksuslikuks neobarokkstiilis mõisahooneks.

Suitsutare (illustratiivne)
.

Kärgula mõisa härrastemaja (20nda sajandi algul)
.

1850ndate keskpaiku elasid Raudsepad juba Peerna Hansi talus, kus majal oli korsten ning väljaehitatud taluhooned asetsesid ümber talumaja. Kui suitsutares elanud Henno ja Peeter elasid vastavalt 63 ja 57 aastaseks, siis Tiit suri Peerna Hansil alles 84ndal eluaastal. Talu toidulaud oli juba tunduvalt rikkalikum ning külakool andis juba arvutamise, lugemise, geograafia, ajaloo, laulmise vms alal arvestataval tasemel hariduse. Küll aga riietus, jalanõud jt jäid sellele tasemele, mida võimaldas naturaalmajandus.

Lustivere talu (elamu valmis 1893ndal aastal)

Peeter Raudsepa (1850-1905) rajatud Lustivere talu oli toona Kärgula mõisapiirkonna üks täiesti ajakohane majapidamine. Talus oli juba 2 tööhobust, 6 lehma, vasikad, lambad, sead, kanad ning põllul kasvatati rukist, otra, kartulit, kaera, nisu, lina vms. Ehkki ka siin võime veel rääkida naturaalmajandusest, siis piima viidi juba Linnamäe mõisa meiereisse kui nö kaupa.
.

 Tänapäeva Piirnatsi (toona Peerna Hansi). 

Peeter Raudsepa sünnikoht

.
Põlvnemisloos eraldi peab käsitlema meie esivanemate töökust ja töötahet. Siin asjakohaseks näiteks on taude päriseksostmine ja uute talude rajamine, kuni nende täielikule väljaehitamiseni.  Lausa imekspandav on noorte taluperemeeste pühendumus oma kodu loomisele, rakendades kõik oma füüsilised ja vaimsed võimed. Selline töötahe sõltub inimese isiklikest emotsionaalsetest ja sotsiaalpsühholoogilisest kliimast, mis on aga eraldi uurimust vääriv aspekt.  Toonastes tingimustes noore peremehe töötahe ajendas neid tegema erakordseid tööpingutusi, mis osutusid väga tulemuslikeks. Paraku ebaloomulikult pikaajaline raske töö murdis taluperemehe Peeter Raudsepa tervise lõplikult tema 55ndal eluaastal, mil ta lahkus läbi äkksurma.
.

Richard Raudsepa pere kodu 

(Hänike küla, Kolga talu, 1949)

 .

 Richard Raudsepa eramaja (valminud 1958ndal aastal)

.

Peeter Raudsep pojapoeg Richard Raudsepp (1910-1971) ehitas välja talukoha Lustivere talu B-osale 1937.-ks aastaks ning hiljem maja Antsla linna, mis valmis 1958. aastal. Tolleks ajaks oli majanduslik olukord paranenud sellisele tasemele, nagu seda võimaldas N.Liidu plaanimajandusesüsteem.
.

Raudseppade eramu Kooraste Suurjärve ääres (aastast 1999)

 .
Tänapäeva olukord on hoopis teistsugune, so inimese suurimaks rikkuseks on informatsioon, haridus, ideed, läbilöögivõime, töötahe vms, mitte aga üksnes ainelised varad. Sellepärast kaasaegse inimese sugujuurtes üha olulisema koha võtavad hoopis teadlasaristokraadid, uut laadi mõtlemismaailmas elavad suured isiksused.
.

Vambola Raudsepp

.