Sunday, January 12, 2014

Teaduse ja tabudega petetud inimteadvus

.
Ekspert on isik, kes on kogenud kõikvõimalikke vigu, mida võib üldse teha oma kitsal (tegevus)alal. Niels Bohr.
.
Probleem justkui valesti püstitatud, sest on ju teaduslik teadmine midagi kindlat, kui mitte lausa aksioom ning tabud teatud määral traditsiooni tarkus. Aga probleem täiesti olemas, kuna kirjasõnas sel teemal on soliidne lugemisvara ning televisoonis võib kõnesoleval teemal vaadata koguni terviklikke saatesarju. 

Niisiis, teame ääretult vähe, mistõttu teaduses on valeteooriatel oma kindel koht, samas aga suur osa tabudest on üldse kaheldava väärtusega, rääkimata nendes sisalduvast tarkusest. Antud juhul jätame konkreetsed näited kõrvale, neid leiab igaüks oma kogemuste või õpitu varal küllaga. Muret tekitab aga see, et tänapäeva õppe-kasvatustöö koolides, sh kõrgkoolides rajaneb väga paljudele kahtlase väärtusega teadmistele ning tabudele. Muide, levimas on nn vandenõuteooriaid, mille kohaselt ei soovitatagi (kelle poolt?) süvatõdesid avada, sest nii on kergem inimkonda valitseda. Mõneti küll arusaamatu, kuid mõtlemisainet annab.

Ja veel. Esmapilgul tundub, et on juskui mingi disproportsioon inimese võimsa aju, mõistuse ja tema mannetu keha vahel. Siit ka eksiarvamus, et inimene kasutab vaid 10 protsenti (arvatakse ka vaid 5 või 1 protsenti) oma aju võimsusest. Viimase aja tõsiuuringud aga väidavad, et asi nii ei ole, so inimene kasutab ära praktiliselt 100 protsenti oma aju potentsiaalist. Paradoks? Küsimuseks aga jääb: miks evulutsioon on nii palju panustanud inimese teadvuse arendamiseks?

Teaduse enda esmaseks ülesandeks on uute teadmiste tootmine, genereerimine, kuid selles suunas õppurit lihtsalt ei valmistatagi ette. Kui eksami tulemuse määrab õpitud aksioomide tundmine, omandamine kindlate tabude raamides, siis iseseisvalt mõtleva teaduri kujundamine läheb edaspidi läbi väga suurte raskuste.

Lisaks teadusuuringutele üks seik. Sageli meid üllatavad selgeltnägijad, sensitiivid jt oma erakordsete võimetega, kuid teadlastelt saame vaid ebalevaid vastuseid, pigem küll nende võimete kahtluse alla seadmist. Samas aga on ennustatud, et inimest, kes suudab lahendada bioväljade probleemo ootab kindlasti Nobeli preemia.

Lõpuks jääb vaid üle tunnistada Universumi tarkust, mis kübekeste haaval jõuab ka inimteadvusse, mistõttu  peame olema valmis paindlikult oma väärteadmisi ja vigu parandama. Aga see nõuab ennekõike alandlikkust meist kõrgema mõistuse ees, isekusest loobumist.

Vambola Raudsepp

No comments:

Post a Comment