Sunday, December 15, 2013

Professor Väino Rajangu tagasivaade lähiminevikku

.
Väino Rajangu. Tagasivaade möödunule. TTÜ Kirjastus, 2013, 361 lk.
Väino Rajangu. Bibliograafia 1970-2009. TTÜ Kirjastus, 2013, 2009, 118 lk.
.
Meie lähiminevik alles ootab läbitöötamist, uurimist, aga ka hinnangute andmist. Selleks vajame küllaldaselt arhiivi- ja faktoloogilist materjali ning mitmesuguseid isikulugusid, ennekõike memuaaride, mälestuste näol. Taoliseks tänuväärseks üllitiseks on professor Väino Rajangu meenutused, memuaarid tagasivaatena möödanikule, so aastatele alates lapsepõlvest kuni emeriteerumiseni.


Väino Rajangu aktiivne tegutsemisaeg algab 1970ndatest aastatest, so ajal, mil Eestis nö uus, noor haritlaste põlvkond oli juba täielikult asendamas 1940ndatel aastatel sõja, küüditamiste, repressioonide ja väljarände tõttu tekkinud tühimikku. Huvipakkuv on see, kuidas see uus põlvkond tekkis, arenes, milline oli nende inimeste haridustee tollel aja, so sõjajärgsetel aastatel. Et aga paljud perekonnad ja üksikisikud olid tagakiusatavad oma sugulussidemete tõttu ning pidid pidevalt oma elukohta, kooli ja töökohti vahetama, siis ega seda meie aja noored teagi või oska endale ette kujutatada. Kõigest sellest on väga värvikalt kirjutanud Väino Rajangu ja lisanud küllaldaselt omapoolseid mõtteid. Muidugi eestlasi, sh ka käesolevate memuaaride autorit, on alati huvitanud oma sugujuured, kuid nõukogude ajal genealoogilised uuringud olid seotud suurte ohtudega, sest võis esile tulla nö mõni "kahtlase elukäiguga isik".

Kui juttu tuleb õpinguaastatest, eriti kõrgkoolis, siis peab rõhutama eesti noorte erilist entusiasmi, huvi ja tahet õppida ülikoolides, sõnaga haridus ja kutse omandamine oli ühiskonnas toona, so 1960ndatel, isegi väga prestiiźikas. Aga see võimaldaski täita kõik kõrgharidust nõudvad töökohad Eestis meie vabariigi oma  perspektiivikate noortega. Niimoodi tagati Eesti jätkusuutlikkus, mistõttu tuleb eriti hinnata nende õpihimuliste, andekate noorte edaspidist panust riigi arengusse, alates pealesõja aastatest kuni meie riigi taasiseseisvumiseni. Minu arvates rääkida siinjuures üksnes mingist "punasest minevikust" on ühekülgne, pahasoovlik ja isegi kohatu.

Tutvunud professor Väino Rajangu elutööga, ennekõike bibliograafia põhjal, paneb imestama, kui palju suudab oma sihikindluse, töökuse ja andega üks teadlane, ülikooli õppejõud. Minu pikemaajalised tähelepanekud kinnitavad, et väga andekaid, tõelisi talente on vaid 2-3 protsenti mingi maa rahvastikust. Eesti puhul võime siis arvestada vaid paarikümne tuhande väga andeka isikuga ning paneb imestama, kui hoolimatult, oskamatult me selle vaimse potentsiaaliga ringi käime. Need mõtted tekkisid siis, kui lugesin Väino Rajangu käekäiku TTÜ-s 2000ndatel aastatel. Analoogilisi näiteid võib tuua ka teistest ülikoolidest, kuid ega nendest tahagi enam rohkem rääkida.

Nauditav on lugeda Väino Rajangu mõtisklusi oma hobidest, reisimistest, ettevõtlusest, aga ka esoteerikast, mille vastu olen sügavat huvi tundnud juba pikemat aega.  Jutt on alternatiivmeditsiinist, mille tegusust on paljud enda tervise näitel tunda saanud. Ka mina olen veendunud, et tulevikus antakse biovälja teadusliku seletamise eest välja Nobeli preemia. Praegu lihtsam on seda, mida ei tunne või milleni ise ei küüni, maha vaikida või halvustada. Paraku.

Kui nüüdisajal kurdetakse, et nn elulooraamatuid ilmub juba liigagi palju, siis minu arvates taolisi üllitisi, millest jutt ülalpool, ilmub vaid üksikuid, so mille autoriks teaduste doktor, professor, akadeemik ja tuntud ühiskonnategelane.

Vambola Raudsepp



Tuesday, September 10, 2013

Piisaste küla perekonnanime Schmidt päritolust

.
Põlvnemisloost eneseteadvuseni
.
Inimese nimes heliseb tema saatus.
.
During the 17th century several families moved from the West, including Germany to the parish of Sangaste. One of the families had a surname Schmidt, and they settled in the village Piisaste. The following article examinies the descendants of this family, which has seven generations in Estonia. By now their surname has become Raudsepp.
.
  • 1675 - 1715 - väikse jääaja kõrghetk Eestis
  • 1620 - 1695 -  võõramaalaste invasioon Eestisse, mistõttu maarahva arvukus kasvas 100 000-lt 350 000-ni
  • 1632 - avatakse Tartus ülikool
  •  1742 - taastati Sangaste kirik praegusel kujul
  • 1765 - Liivimaa maapäev on sunnitud astuma samme talurahva olukorra parandamiseks.
Sangaste Piisaste küla Raudseppade puhul jääb küsimuseks: millal ja kust tulid siia Schmidti perekonnanime kandvad isikud või algselt lihtsalt vaid üksikisik. Kas oli ta Saksamaalt, Rootsist vm siia tulnud nö uusasukas?  Või hoopis Põjasõja aegadest siia jäänud Rootsi sõdalane? Või polnud tegu üldse sisserändajaga, vaid hoopis kohaliku inimesega, kelle nime, seoses tema ametiga (sepp) muutis kirikihärra küll nii, küll naa? Küsimuseks jääb veel:  miks Schmidt'ist (inglise Smith, rootsi Smed) sai just Raudsepp? Võimalikest vastustest hoolimata on Schmidtide-Raudseppade puhul tegemist talupojasaagaga, mis põlvnemisloolistes uuringutes aitab leida uusi teid eestlase fenomeni lahtimõtestamiseks.

Põlvnemislugu (genealoogia) on ajalooteaduse üks haru, mistõttu kõigepealt otsime vastuseid talupojasaaga käsitlemisel Eesti ajaloost. Ajalooteadus on tihedalt seotud ilmastikuõpetusega (klimatoloogiaga), millest meie uuringute puhul üks seik väärib enim tähelepanu. Nimelt, kogu Euroopat hõlmas ca kolm sajandit ühtejärge nn väike jääaeg, mis tipnes Eestis aastatel 1675 - 1715. Nendel aastatel majandus seiskus (veel enam, levisid näljahädad!) ja see olukord muutis Euroopa asustust, sh väljarännete tõttu. 

 Ajalooline Piisaste küla asus 
Sangaste kirikust Põhja-Loode suunas

Eestisse tuli perekondi ja üksikisikuid kõigist naabermaadest, sh lätlasi (kes on geneetiliselt eestlastele kõige lähemal), soomlasi, rootslasi, sakslasi, venelasi jt. Midagi analoogilist võib täheldada tol ajal ka Ingerimaal, kuhu 17. sajandil asus elama palju soomlasi, aga ka rootslasi. Tähendab, antud juhul püüame genealoogilisi uuringuid seostada ajaloo, geograafia, keele- ja majandusteaduse, statistika jt teadusharudega.

Väljavõte Sangaste kirikuraamatust, mis kinnitab, et 
Piisaste külas elasid Schmidt'id (kes muudeti hiljem Raudseppadeks)
.
Muide, 1620.aastal oli Eesti maarahva arvuks vaid 100 000 inimest, siis 1695. aastaks oli see kasvanud juba 350 000 inimeseni. Ja seda suurel määral siia sisserännanud võõramaalaste arvel, kes kiiresti võtsid omaks kohaliku keele, kombed ja isegi töövõtted. Need olid muljetavaldavad rahvastikuprotsessid.
.
Sangaste kirik tänapäeval

Edasi. Rahvastikkuprotsesside kulgu uurides köidab enim tähelepanu Poola aeg (1561-1629) ja seejärel Rootsi aeg (1629-1700), mil neid protsesse juhiti, sest tühjaks jäänud maa tuli täita uuesti rahvaga. Nii 1700ndate aastate alguseks moodustasid uusasukad, näiteks, Sangaste kihelkonnas, hinnanguliselt 26 protsenti põhirahvastikust.

Olen uurinud Sangaste kihelkonna piirides Raudseppade perenimega seotud talusid, ennekõike Käärige (Kerige), Tsäni (Zäni), Laane, Põõna, Pulli jt. ning kasutasin onamastika meetodeid. Kuna perenimede panemise ajal (1820ndatel) kirikupiirkonnad jälgisid ennekõike sugulussidemeid, siis ülalnimetatud talude perenimede saajad Raudsepad olid ilmselt lähedastes sugulussidemetes, ennekõike isaliini kaudu.

Kuna eestlased määratlevad end ennekõike keele- ja kultuuripõhiselt, siis seoses sellega võib väita, et Piisaste Raudsepad kõnelesid peaasjalikult Tartu murret, segunenuna võru murdega.  Hiljem, järeltulevate põlvede puhul on asi hoopis mitmekesisem, so Peeter Raudsepa (1850-1905) järglaste puhul. Nii näiteks, Kärgula piirkonna Lustivere talus kõneldi 1900nda aastate alguses võru-tartu-mulgi segamurret, sest siis oli talu pereemandaks Paistu kihelkonnast pärit Kadri Kingu-Raudsepp. 1950ndatel elas samas talus ingerisoomlasi, kelle soomepärane sõnavara sulandus üsna paindlikult võru murdesse. Edasi, seoses eelnevaga pakub huvi see (murde)keel, mida Sangastes, Piisaste külas, 1700ndatel aastatel igapäevaselt kõneldi. Ilmselt kõnekeel piirdus mõnesaja sõnaga ja vähem kui sajakonna levinud väljendiga. Eks viimase puhul on tegemist nö kõnekultuuriga. Küll aga vähem on räägitud sellest, et eestlase määratlus peaks seonduma ka oma maaga ja kohalolekuga selles eluruumis ning seda mitme põlvkonna vältel. Aga Raudsepad on oma taludesse kinnistunud läbi aastasadade ning rajanud omale uusi kodusid talude päriseksostmise ajal. Ka seda tuleb osata väärtustada.

Tähelepanu äratab kirikuraamatutes 1700ndate aastate esimesel poolel loetletud talude puhul äratoodud talupoegade eesnimed: Gothard, Kirstin, Kristina (Christina), Carl, Adam, Hendrik, Theowil, Conrad, Hans, Hanno või Henno, Friedrich jt ning kui sellele lisandub mitme eesnime puhul veel perekonnanimi Schmidt, siis võib eeldada, et siin on tegemist ilmselt Saksamaalt siia elama asunud uustulnukatega, so alamsaksa keelealalt.

Ja veel. Genealoogiahuvilise Jaak Kütt'i andmetel nimekuju Schmidt pärineb just Põhja-Saksa murdest (niederdeutsch, plattdeutsch - madaliku saksa keel). Hansa Liidu ajal oli alamsaksa keel Läänemere piirkonnas rahvaste suhtlemise keel, mis mõjutas tugevasti nii hollandi kui ka rootsi kirjakeele arengut. Küllaltki palju põhjasakslasi elas Rootsis. Jaak Küti arvamuse kohaselt võis Piisaste Raudseppade esivanem tõenäoliselt olla põhjasakslane, kes otse või Rootsi kaudu tuli Sangastesse.
 .
Schmidtide (Raudseppede) sugujuurtes Käärige Hennol (1720-1783) oli  eakaaslane Kristin (s 1717), kuid seni veel me ei tea, kes oli nende isa. Ja kas uusasukatena tulid siia nende vanemad või vanavanemad (üksi või peredega). Siiski saksapärase perekonnanime olemasolu ei jäta kahtlust, et tegemist oli ennekõike ikkagi Saksamaalt sissetulnukatega, kes abiellusid siin kohalikega. Muide Kristin elas Piisaste külas oma elu lõpuni, lesena ning tal olid järeltulijad. Edasiseks uurimiseks ainest jätkub.

Järgnevalt eestlase eneseteadvuse ja fenomeniga seonduvat: esivanemad elavad meis ja meie oma esivanemates.Viimastelt me ei tohi ära võtta nende tõelist möödanikku, samas aga ka mitte koormata neid mingite oma loodud müütitega (pime orjaöö, usk "tule ja mõõgaga", esimeseöö õigus vms).

  •  Esiteks. Schmidtide järeltulijaid uurides jääb ühekülgseks arusaam see nn 700 aastat orjaööst ning tule ja mõõgaga ristiusu toomine, pigem selle ülemäärane rõhutamine. Kui lähtume konkreetselt tänapäeva ühe eestlase sugupuust, siis tekib küsimus: kui paljusid eestlasi see nn orjaöö minevik üldse puudutab? Kümmet või paarikümmet protsenti? Kas tänastel baltisaksa juurtega eestlastel (uurigem genist - neid pole üldsegi vähe!) on kohane end siduda nn orjaöö müsteeriumiga? Vastuseid võib olla nii ja naasuguseid, kuid minu veendumuste kohaselt on eestlaste juured ennekõike taluperedes ja me peaksime uurima, rääkima talupojasaagadest ning neid väärtustama. Muide  kõike seda saame teha nt memuaaride, mälestuste vms avaldamise kaudu, so et luua eestlasest ajakohane kuvand.
  •  Teiseks. Kuidas seonduvad eestlastega nende ülikud, ülemkiht või isegi aristokraadid? Kui nad on olemas, siis valdavalt talupoeglike juurtega, kuid mitte ainult. Samas tekib küsimus: miks me ei leia oma möödanikus väärikat kohta baltisakslastele, kellega oleme sugujuurte kaudu läbi põimunud, isegi mitmete liinide kaudu. Antud juhul ei hakka siinkohal konkreetseid näiteid tooma, ütlen vaid, et nii minu vennapojad (nende ema vanaema oli sakslanna) ja ka minu pojad leiavad oma sugujuurtes sakslasi. Muidugi aristokraatidest eestlaste puhul polegi ehk võimalik rääkida, küll aga saame rääkida (näiteks, talupoeglike juurtega) teadlasaristokraatidest. Loetelu läheks pikaks, kuid neid leiame hulgi Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute seast. Vaid paar näidet inimeste hulgast, kellega mul oli  pikemaajalisi kokkupuuteid, need on akadeemikud Ariste, Mereste, Hagelberg jt. - kõik tõelised teadlasaristokraadid. Aga ka Piisaste Schmidtide-Raudseppade järeltulijate seas on tuntud teadlasi  (Jaak Raudsepp USA-s jt).
  • Kolmandaks. Tänapäeva eestlane on oma lähimineviku juurte kaudu kindlalt seotud kristlusega, ennekõike luteri kirikuga. Eestlasele kirik on andnud kirja, raamatu, eetilised väärtused ja palju muud, mistõttu me peame seda ka vääriliselt käsitlema. Sõnaga, väärtustama kristlust, so inimese vaimuelu usu kaudu, sest teadus ei suuda mitte kunagi tõestada Jumala reaalsust või ebareaalsust. Sangaste, sh endise Piisaste küla Schmidtid-Raudsepad ja nende järeltulijad saadeti pereellu Sangaste Püha Andrease kiriku altari eest. Piibel oli toona talutares väärikal kohal. Lõpuks kirikuraamatud on üheks oluliseks allikaks genealoogilistes uuringutes.
  • Ja lõpuks. Tartumaa, sh Sangaste kihelkonna olmele ja vaimuelule avaldas oma mõju ülikooli asutamine Tartusse aastal 1632. Piisaste küla talumeeste Tartus käimisi ja selle linna mõjust küla elanikele räägiti aastakümneid, mitme põlvkonna vältel. Ülikoolis on õppinud Peter Schmidt /hiljem Peeter Raudsepp/ (1764-1821) järeltulijad läbi mitme põlvkonna, eriti agaralt 1900ndatest aastatest alates. Nende hulgas on väga erinevate elukutsete esindajaid alates meditsiinist, pedagoogikast kuni majandusteaduseni välja. Järeltulijate naisliinides leiame väga erinevaid perekonnanimesid, kuid mis tähtsam, nende hulgas on teaduste doktoreid, kunstnikke, kirjanikke ja palju teisi tuntud inimesi. Nende inimeste enesemäärang ja -hinnang on täiesti uuel tasandil.
.
Vambola Raudsepp
.

Wednesday, May 8, 2013

Lihtsalt, kuid mitte enam lihtsamalt

.
Ei loe see, mida ütled, vaid kuidas sinust aru saadakse.
.
Teaduses tuleb ette keeruliste lausekonstruktsioonidega veiderdajaid, mis peaks näitama selle kirjutise autori erudeeridust ja kompetentsust. Paraku. Samas oma ainevaldkonda sügavuti tundvad inimesed oskavad hoopis selgemalt ja lihtsamalt rääkida-kirjutada, seega veidrusteta. See peaks olema vastuvõetav ja selle poole tuleb püüelda. Siin peituvad omad ohud, sest väljaannete toimetajad püüavad mõningaid kirjutisi nii lihtsustada, et asi hakkab juba labaseks muutuma.

Mõned näited. Kui räägin erinevate arengustsenaariumide tarvis koostatavatest alternatiivsetest finantsplaanidest, siis seda mõista on üsna lihtne. Kui aga toimetaja autoriga nõu pidamata asendab selle lause oma lausega, so koosta mitu finantsplaani, siis kõlab kirjutatu lihtsalt labaselt. Veel. Kui jutt on modernsest finantsjuhtimisteooriast, siis pole vaja seda asendada väljendiga moodne rahandus. Taas labasus! Muidugi trükiviga kipub sisse jääma, nt üks täht jääb vahele. Pole hullu, see ei sega sisust arusaamist.


 Küll aga ei tohiks toimetaja oma arusaamade kohaselt lauset muuta. (Vt ülaltoodud raamatut). Aforismina olen kirjutanud: perspektiivituse mudel: 1% annet ja 99% tööd. Toimetaja asendas perspektiivituse perspektiivikusega. Olen veendunud, et millegi tegemiseks peab siiski rohkem annet olema ja kui seda ei ole, siis kõikide meeleheitlike tööde-tegemistega peaks küll ettevaatlikum olema.

 Vladimir Raudsepp (1907-1998)

Veel ühest lihtsustamise taotlusest tulenevast eksitusest. Nimelt oli/on meil kombeks kirjutada vaid perekonnanimi ja eesnime esitäht. Nii on see juhtunud Vladimir Raudsepa ühe töö puhul, mis on mõnikord omistatud ka minule. Kahetsusväärne eksitus.

Vambola Raudsepp

Saturday, March 16, 2013

Memuaarid genealoogilistes uuringutes

.
Meenutusi teekaaslastele,
kelle käekäik on mulle tähtis olnud.
.
1700.ndad aastad - teadaolevad Raudsepp'ade (Schmidt'ide) sugujuured Sangastes;

1894 - Peeter Raudsepp (1850-1905) rajab Kärgula mõisapiirkonda Lustivere talu; 

1941 24. mai - Vambola Raudsepp'a sünnidaatum;

  • 1949-1966 - õpiaastad üldhariduskoolis ning kõrgkoolis;
  • 1966-2006 - tööaastad erialal ettevõttes ning seejärel õppejõuna Tartu Ülikoolis;
  • 2006-... - emeriitprofessor.
.
 Eestlased teavad oma esivanematest väga vähe, sest nende elu lood, sh memuaaride kujul jäid kirja panemata. See on suur tühimik nüüdisajal tehtavates genealoogilistes uuringutes, kuna just memuaarid annavad mitmekülgse pildi isikust, tema kaasaegsetest, nende omavahelistest suhetest ning suhtumistest. Peale selle, memuaarid sisaldavad harilikult palju faktilist materjali üksikute sündmuste kohta.


 Käesolev raamatuke on minu lugu, mis on kirjutatud arusaamises, et mind on mõjutanud nii mu ajalised tee- ja eakaaslased ning keskkond kui ka esivanemad ja nende kaasaegsed. Raske tõestada, kuid lahkunud elavad meis ja meie lahkunutes. Seega ühe inimese lugu hõlmab minevikku sügavuti, aastasadade taha, mis aitab paremini mõista ennekõike ennast, aga ka olnut ja tänapäeva.


Väga vanal käsitsijoonistatud kaardil Piisaste küla

Väljavõte Sangaste kiriku personaalraamatust, kus 
perekonnanimi Schmidt on asendatud nimega Raudsepp

 Olen aastakümneid töötanud ülikoolis ja olnud selle aja jooksul seotud umbes kolme tuhande õppuriga, ennekõike üliõpilastega, kuid ka õppuritega mitmesugustes õppevormides väljaspool ülikooli. Muidugi oli mul soov tutvuda iga inimesega lähemalt, teada nö nende elu lugusid ja jälgida nende edaspidist käekäiku. Paraku pole see puht füüsiliselt võimalik. Aga siiski õnnestus mul üsna paljudele süstida peale teadus- ja erialahuvi ka huvi teadusfilosoofia, genealoogia ja koduloo vastu.
.
Koos venna Jaani (vasakul) ja Einartiga (paremal) 1949.a. /foto erakogust/

.
Tartu Ülikooli ajalooline peahoone /foto erakogust/

.

TÜ majandusteaduskonna õppejõud 
ja abipersonal aastal 1968 /foto erakogust/
.

Väljasõidul TÜ majandusteaduskonna kolleegidega 2000.-ndeta alguses /foto erakogust/
.
 Ja lõpuks. Meie teadmised igapäevaelust, eksistentsist planeedil Maa kuni arusaamiseni Kõiksusest on liiga napid, et võtta resoluutseid seisukohti ja teha lõplikke ainuõigeid järeldusi. Ütlen ausalt, et ma ei mõista nn võitlevaid ateiste. Minu arusaamiste kohaselt on loomisakt jumalik ilmutus, millesse suhtumine kujundab isiksuse maailmapildi ja -vaate. Kuidas keegi seda tõlgendab või sellesse suhtub, jäägu talle vabadus ise otsustada. Antud ramat kutsub teid paariks tunniks kaasa omapärastele radadele, so rohkem kui 300 aastat hõlmavale rännakule.

Vambola Raudsepp

Friday, February 22, 2013

Minu esimene rektor - professor Feodor Klement

.
Mälestused teevad kaasaegse ilusaks.
.
  • 1951-1970 - TÜ - rektorina töötas prof Feodor Klement;
  • 1954 -Tü-sse asus tööle Raimund Hagelberg;
  • 1958 - TÜ-s moodustati rahanduse ja krdiidi kateeder, mille juhatajaks sai prof Raimund Hagelberg;
  • 1968 - TÜ-s hakkas tööle iseseisev majandusteaduskond.  
.
Tartu Ülikooli peahoone

.
1968.aasta suve pühapäeva õhtupoolik, piki Emajõe kaldateed jalutavad sügavasse vestlusse laskunud professorid Feodor Klement ja Juri Lotman - pilt, mis on minu mällu aastakümneteks sööbinud. Mis sai olla kahe tippteadlase kõneaineks, siis seda võis aimata nende meeste teadusele pühendumise kaudu. Edaspidi sain töötada selles Tartu ülikoolis, mida juhtis rektorina professor Feodor Klement vaid vähem kui kaks aastat.

Professor Feodor Klement
(30.05.1903 - 28.06.1973)

Rektor kohtus tol ajal iseseisva majandusteaduskonna õppejõududega paaril korral, kuid sellest piisas, et saada ettekujutus tema arusaamadest tööst ülikoolis.


Majandusteaduskond aastal 1969

Rektor eeldas, et õppejõul on sisemine vajadus teha teadustööd, leida tunnustus teaduslike kraadide ja kutsete näol ning selle varal korraldada õppetöö õpihimulistele noortele. Asi pidi toimima ennekõike eetika, mitte niivõrd bürokraatia (reglementeerimine, kontrollimine, aruandlus vms) varal. Meeldivad ajad tööks ülikoolis, mis aga ei kestnud kaua.

Õnneks jõudis akadeemik Feodor Klement oma memuaarid kirja panna, mis tõsi küll ilmus raamatuna aastaid hiljem peale tema lahkumist igavikuteedele.

Juba 1970.ndate lõpus ja 1980.ndate algul võis Eestis märgata kõrghariduse ja eriti teaduse nö ülepaisutamist. Majanduserialasid õpetati kolmes kõrgkoolis (TRÜ, TPI, EPA) ning -teadust tehti väga erinevates instituutides, filiaalides, sektorites jt. Üleliiduliselt oli Eestile taoliseks arenguks loodud kõik tingimused ja rumal oleks Eestil olnud mitte neid võimalusi kasutada. Tekkis olukord, kus selle väikse keeleruumiga maa vaimne potentsiaal ammendus üsna kiiresti, kõrgkoolidesse pääses palju vähevõimekaid noori ja neid jagus ka teadusepõllule. Aga rektor Feaodor Klement hindas väga kõrgelt ennekõike annet ja pühendumist. Talendi nimel võis ta teha isegi mööndusi alluvate mõnedes üleastumistes.
.

TÜ rahanduse ja krediidi kateeder aastal 1982
.

 1968.aastal alustanud TÜ rahanduse eriala üliõpilased aastal 2012

Ja veel. Noore õppejõuna sain põhjalikumalt tutvuda 1968.aastal rahanduse eriala õppima asunud noortega. Eks rohkem meenuvad need, kes üldtuntud tegijad, so Tõnu Laak, Ants Veetõusme, Ivi Proos, Olev Raudsepp jt. Ise nad peavad end professor rektor Klementi aja tudengiteks.

Vambola Raudsepp

Wednesday, January 9, 2013

Majandusteadlane Arno Susi

.
Intuitsioon on ainuke väärtuslik asi.
 /Einstein/
.
  • 1949 25. märts - Suurküüditamine;
  • 1989 - Ida-Euroopas varises kokku II maailmasõja järel poliitiliste kokkulepete alusel ja relvajõu abil rajatud kommunistlik süsteem;
  • 1990 24.veebruar - toimuvad Eesti Kongressi valimised;
  • 1991 20. august - taastatakse Eest Vabariigi iseseisvus.
.
Teadusajaloos tuleb ette üksikute teadlaste nö mahavaikimisi, olgu siis põhjuseks pealiskaudsus, hooletus või  mõnikord hoopis pahatahtlikkus. Meie kohustuseks on anda nendele teadlastele koht, mida nad väärivad oma teadustöö ja -tegevusega.
.
TÜ rahanduse ja krediidi kateedri töötajad 1980ndatel,
Arno Susi teises reas paremalt esimene /vr*/

Dotsent Arno Susi

Arno Susi (11.IV. 1928  - 01.VII. 1993) saanuks 11. aprillil 2013 85 aastaseks, kuid paraku 1. juulil võime tähistada tema 20. surmaaastapäeva. Lühiseks ja raskeks kujunes selle andeka töömehe elutee. Samas ega üldsus midagi suurt Arno Susist teagi, sest teatmeteostes teda ei leia ja ka kirjasõna tema kohta on napilt. Oma memuaarides on teda meenutanud akadeemikud Raimund Hagelberg ja Uno Mereste, pikemalt juttu Kultuur ja Elu 1/2009 (intervjuu Heli Susiga). Paar daatumit. Arno Susi kaitses kandidaadiväitekirja 1970. aastal (KAK-i kinnitus 1971) ning dotsendi kutse omistati 1977. aasta.
.
Tartu Ülikooli peahoone

.
Isiklikult tundsin ma Arno Susit alates 1966. aastast kuni tema surmani, so 1993.aastani. Paar sõna meenutusteks. Sõnaga, sõbralik ja intelligentne härrasmees, läbiniste eestimeelne suur isiksus. Koos käisime teaduskonverentsidel Moskvas, Peterburis, Kaasanis, Vilniuses ja Riias, sest meid sidus ühine teadustöö ettevõtete rahanduse ja investeeringute valdkonnas. Originaalsete mõtetega väga põhjalik majandusteadlane, kelle töid ilmus rahvusvahelise levikuga ajakirjades. Töötas aastaid TÜ majandusteaduskonnas teadusprodekaanina.
.

TÜ majandusteaduskonna juhtkond, 
dotsent Arno Susi teadusprodekaanina /teises reas paremalt teine/
.

Õnneks on piisavalt arhiivimaterjale, mis võimaldavad iseloomustada Arno Susit teadlase ja avaliku elu tegelasena (sh Eesti Komitee liikmena). Ja neid tuleb tingimata kasutada.

Vambola Raudsepp