Õppetöö erakõrgkoolides ja õppekeskustes

.

Tungiv vajadus on leidlikkuse parim koolitaja /vr*/
.

• 1992 - asutati Tallinnas Majandusarvestuse Keskus
• 1992 - loodi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
• 1995 - loodi Fontese erakooli filiaal Tartus /Audentese eelkäija/
• 1996 - loodi Pärnu Majanduskooli baasil TÜ Pärnu Kolledzh

.

Perestroikaaja lõpuaastatel ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tärkas meie noortel suur huvi majandusõppe vastu, kuna tekkis ettevõtlusvabadus, arenesid turusuhted ning koos sellega ka vastav kaadrivajadus.  Ja selle huvi rahuldamiseks loodi mitmeid eraõppeasutusi, õppekeskusi, korraldati kursusi vms.
.

.
Alljärgnevalt saan ütelda vaid mõne sõna enda osavõtu kohta nende koolide õppeprotsessist. Olin tol ajal seotud finantsjuhtimise ja ettevõtete rahanduse didtsipliinide õpetamisega ennekõike Tartu Ülikoolis, edaspidi aga ka külalisõppejõuna mujalgi.

.

Pärnu Majanduskooli õppehoone /foto internetist/

.

Aastaid olin seotud Pärnu Majanduskooliga, mille baasil hiljem loodi (1996) Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh. Muide, olin üks osaline selle idee (TÜ prorektor Teet Seene, majanduskooli direktor Riina Müürsepp jt) tekkimisel ja ka otseseks toetajaks. Tolle aja tudengite hulgast sirgus praegune kolledzhi õppejõud Margus Kõomägi, kes siis paistis silma erilise pühendumusega erialasse.

.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh /foto internetist/

.

Mitmeid aastaid õpetasin Audentese eraülikooli Tartu filiaalis, mille lõpetas ka minu poeg Priit Raudsepp. Tol ajal tegutsesid seal valdavalt Tartu Ülikooli õppejõud.

.

Audentese erakooli õppehoone Tallinnas /foto internetist/

.

Pikaajaliseks  (aastad 1993-2008) kujunes minu koostöö Majandusarvestuse Keskusega. Õpperühmi oli palju, kuid õppurid paistsid eriliselt silma tahtega õppida, võimalikult palju omandada uut. Lektorite koosseis oli tugev, eriti meenuvad Albert Paltser, Enn Isand, Alver Aria jt.

Väljasõidul Majandusarvestuse Keskuse endiste õppuritega (2003)
.

Haldusjuhtimise õppehoone Tallinnas, kus asus Majandusarvestuse keskus /foto internetist/

.

Õppetööga olin veel hõivatus koolituskeskusega Version  (juhataja Tiiu Hazak) ja mujalgi. Muidugi oli ka raskusi, sest eestikeelne kirjandus puudus täielikult, so kõik vajalik tuli nö käigu pealt teha, EV seadusandlus oli alles kujunemisjärgus, nappis vajalikku õppetehnikat jpm. Vaatamata raskustele said baashariduse paljud tulevased edukad majandusspetsialistid, kes hiljem täiendasid end väga erinevates õppevormides. Usun, et tolle aja õppetööl ja lõpetajatel oli tähtis roll Eesti majanduse edasises arengus.

.

Vambola Raudsepp