Majandusmehhanismist ja mehhanisaatoritest

.

Mehhanism kui sümbol

Elukvaliteet eesmärgist eluviisini - lõpmatu areng, mis jääb momendil väljapoole meie teadmisi.

Majandusteadlased uurivad seda, mis jääb nende teadmiste ulatusse ning milleks on olemas vajalik andmestik ja uurimismeetodite arsenal. Kui sageli ei mõisteta seda, kui väga sõltub nt ühe maa majandus sellest, mis jääb väljapoole uuringu läbiviija teadmisi. Samal ajal teadmised täienevad pidevalt, millest ka paradigmamuutused. Teadusfilosoofid on sellest rääkinud/kirjutanud, kuid vaid vähesed majandusteadlased neid üldse kuulavad.

Näiteks, mulle jääb arusaamatuks: mis mehhanisme uuritakse majanduses või mis asi on see nn majandusmehhanism? Kui mehhanism, siis ka üks primitiivne näide. Ehitame auto, mida muidugi pidevalt täiustame, kuid auto otstarbe määrab ja autot juhib ikkagi inimene! Senini liiklus pole veel avariide vaba.

Samas, kuidas me ka ei püüaks mõista neid modelleeritud lihtsustatud mehhanisme majanduses, siis inimese roll nendes on küll rohkem kui tagasihoidlik. Võime väita, et ega inimese käitumine jääbki meile suureks mõistatuseks, sest raske, peaaegu võimatu on piiritleda neid mõjureid, millest käitumine johtub. Olukord leevendub ehk mõnevõrra, kui jälgime seda, mis toimub teistes teadusharudes (teaduste integratsioon) ja teadusfilosoofias üldse.

Lõpetuseks. Mõistame, et need nn projekti-(granti-)uuringud hakkavad ahistama majnduslikku mõtlemist. Ennekõike uurimisprojektide keele kaudu, so mida keerulisemad lausekonstruktsioonid koos mõttetult paljude mittevajalike mõistete/terminitega, seda teaduslikum. Ja veel. On olemas statistilise näitaja teooria, mis kuulub osaliselt teadusfilosoofia valdkonda. Teisisõnu, majanduslike näitajate kasutamisel ja põhjapanevate järelduste tegemisel peab olema väga ettevaatlik.

Vambola Raudsepp, 13. veebruaril 2012.