Thursday, November 15, 2012

Antsla tuntumaid inimesi

.
Kui on idee ja tahe, saab teoks ka looming. /vr*/
.
With Antsla is related a number of well-known personalities (writer Bernard Kangro, painter Karl Pärsimägi, sculptor Juhan Raudsepp and others). This paper is reminded of these and other personalities who, unfortunately, are beginning to fall into oblivion.
.
1889 - avati Antsla raudteejaam; ümbruskonda eraldati palju ehituskrunte ning Antsla hakkas kujunema alevikuks;
1920 - Antsla sai aleviks ja 1938 - Antsla sai linnaks;
1950 - 1959 eksisteeris Antsla rajoon.
.
Antslaga on seotud kirjanik Bernard Kangro, maalikunstnik Karl Pärsimägi, skulptor Juhan Raudsepp, publitsist ja ajakirjanik Jaan Ellen ning mitmed teised meie tuntud inimesed.
.
Bernard Kangro (18.sept. 1910-25. märts 1994)
/foto internetist/
.
Võõrsil viibides Bernard Kangro ehk aimas, et aatakümnete möödudes tema kodukohas ei mäletata teda enam. Sellest ka hingevalus kirjaread luuletuses Teisik:
       Mulle võõras on
sinu saatus,
sinu nimi, su
isamaatus.
Bernard Kangro on Tartu Ülikooli audoktor.
/.../
.

Maalikunstnik Karl Pärsimägi (11.mai 1902-27.juuli 1942)
 /foto internetist/
.

Skulptor Juhan Raudsepp (10.dets.1896-15.dets.1984)
 /foto internetist/
.
Juhan Raudsepp elas Antslas, mil ta õppis aastatel 1909-1912 Kraavi kihelkonnakoolis. seal elas mitmeid tema sugulasi. Võttis osa Vabadussõjast (1918-1920) ning ta on Antslas paikneva Vabadussõja monumendi autor.

Põllumajandusjuht ja majandusteadlane
 Edgar Tõnurist (12. 01. 1920-16. 08. 1992)
/foto internetist/


 Tõnuristide perekond asus elama peale opteerumist Eestisse Antslasse. 1933ndal aastal lõpetas Antsla linna algkooli. Mälestusi Edgar Tõnuristist vt kogumikust: Edgar Tõnurist põllumajandusjuhina ja looduskaitsjana, AS Rebellis, Tallinn, 2011.
.
Publitsist ja ajakirjanik Jaan Ellen (25. juuni 1937-5.märts 2008)
/foto internetist/
.
Jaan Ellen õppis Antsla Keskoolis (1952-1956) ning töötas kohaliku ajalehe Kolhoosi Elu juures aastatel 1956-1959.
.
Antslas on sündinud lendur, Eesti kindralmajor Teo Krüüner (8.juuli 1943) ja siin on ta ka keskkooli lõpetanud. Antslas on pärit ajakirjanik Vahur Kersna (4.aprill 1962), keskkooli on ta lõpetanud 1980. aastal. Antslaga on seotud Eesti teeneline õpetaja, sportlane Aksel Kersna (13.september.1920-01.juuni.1986), aja- ja koduloolane Karl Veri, haridustegelased, koolijuhid Eduard Aarna, Johannes Martin, Nordon Antons jt.
.
Vabakutseline kirjanik Margus Konnula Contra (22.märts 1974)
 /foto internetist/
,
Margus Konnula õppis Antsla Keskkoolis (1989-1992) ning hiljem töötanud mitmetel ametikohtadel, sh postiteeninduses. Vabakutseline kirjanik, kirjutanud luuletusi, näidendeid, teinud tõlketöid vms. Tuntud ka avaliku elu tegelasena.
 .
.Meie kohustus on jäädvustada nende, aga ka paljude teiste inimeste koht Antsla ajaloos. Alljärgnrvatel piltidel on Antsla Keskkooli 1960nda aasta, so 12. lennu lõpetajad.
 .
 .
Vasakult Anne, Linda, Helina, Tiiu, Sale, Maila ja Tiiu, esiplaanil Maie
 ./foto isiklikust kogust/

Vasakult Ülo, Enn, Vambola, Ilmar, Arvo, Enno ja Heikki
/foto isiklikust kogust/
.
Tiiut tunneb üldsus kui Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud keemikut, aga ennekõike kui poliitik Urmas Reinsalu ema. Maie Põllumajandusülikooli lõpetanuna töötas pikka aega juhtiva spetsialistina, kuid tuntud peaasjalikult kui aasta pereisana (Jaan Sild) tunnustatud abikaasa ja pereemana. Enn Koolmeister, Ilmar Haller ja Arvo Kase on lõpetanud Tartu Ülikooli ning töötanud vastavalt juristina, finantsistina ja pedagoogina mitmetel ametipostidel. Vambola lõpetanud TTÜ majandusteaduskonna ja töötanud aastaid TÜ õppejõuna.
.
Vambola Raudsepp,
Antsla Keskkooli vilistlane
.

Sunday, November 11, 2012

Majandusteadlane ja kirjanik Vytautas Azhushilis

.
Ilu on väärtuste kontsentratsioon. /vr*/
.
Kui 1983.a. kaitsesin Peterburis oma doktoriväitekirja, siis üheks oponendiks oli prof dr Vytautas Azhushilis (1929) Leedust. Veel enam. Ta  avaldas minu monograafiat tutvustava arvamuse Leedu majandusajakirjas, võttis osa Tartu Ülikoolis korraldatud rahvusvahelisest teaduskonverentsist ning oli ka teisi teadusalaseid sidemeid. Tugev majandusteoreetik ja laia silmaringiga praktik. Sõnaga, sümpaatne kolleeg.

Tol ajal ma aga ei teadnud veel, et tegemist on hoopis tuntud tulevase kirjanikuga, mitme väga loetava väljaande autoriga. Põhjalikumalt tema kohta saab lugeda Vikipedia'st. Kui meil veel 1980.ndatel olid tihedad sidemed, siis peale Eesti taasiseseisvumist me enam ei kohtunudki.

Prof dr Vytautas Azhushilis 1980.ndatel /foto internetist/

Kui prof Azhushilise majandusalased kirjutised on kättesaadavad ka võõrkeeltes, sh eriti vene keeles, siis tema ilukirjanduslikud pajatused vaid leedu keeles. Hea meel on sellest, et tema tegevust on Leedus vääriliselt tunnustatud.
.
Vambola Raudsepp
.

Wednesday, October 24, 2012

Õppetöö erakõrgkoolides ja õppekeskustes

.
Tungiv vajadus on leidlikkuse parim koolitaja /vr*/
.
  • 1992 - asutati Tallinnas Majandusarvestuse Keskus
  • 1992 - loodi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
  • 1995 - loodi Fontese erakooli filiaal Tartus /Audentese eelkäija/
  • 1996 - loodi Pärnu Majanduskooli baasil TÜ Pärnu Kolledzh
.
Perestroikaaja lõpuaastatel ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tärkas meie noortel suur huvi majandusõppe vastu, kuna tekkis ettevõtlusvabadus, arenesid turusuhted ning koos sellega ka vastav kaadrivajadus.  Ja selle huvi rahuldamiseks loodi mitmeid eraõppeasutusi, õppekeskusi, korraldati kursusi vms.
.


.
Alljärgnevalt saan ütelda vaid mõne sõna enda osavõtu kohta nende koolide õppeprotsessist. Olin tol ajal seotud finantsjuhtimise ja ettevõtete rahanduse didtsipliinide õpetamisega ennekõike Tartu Ülikoolis, edaspidi aga ka külalisõppejõuna mujalgi.
.
Pärnu Majanduskooli õppehoone /foto internetist/
.
Aastaid olin seotud Pärnu Majanduskooliga, mille baasil hiljem loodi (1996) Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh. Muide, olin üks osaline selle idee (TÜ prorektor Teet Seene, majanduskooli direktor Riina Müürsepp jt) tekkimisel ja ka otseseks toetajaks. Tolle aja tudengite hulgast sirgus praegune kolledzhi õppejõud Margus Kõomägi, kes siis paistis silma erilise pühendumusega erialasse.
.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh /foto internetist/
.
Mitmeid aastaid õpetasin Audentese eraülikooli Tartu filiaalis, mille lõpetas ka minu poeg Priit Raudsepp. Tol ajal tegutsesid seal valdavalt Tartu Ülikooli õppejõud.
.
Audentese erakooli õppehoone Tallinnas /foto internetist/
.
Pikaajaliseks  (aastad 1993-2008) kujunes minu koostöö Majandusarvestuse Keskusega. Õpperühmi oli palju, kuid õppurid paistsid eriliselt silma tahtega õppida, võimalikult palju omandada uut. Lektorite koosseis oli tugev, eriti meenuvad Albert Paltser, Enn Isand, Alver Aria jt.


Väljasõidul Majandusarvestuse Keskuse endiste õppuritega (2003)
.
Haldusjuhtimise õppehoone Tallinnas, kus asus Majandusarvestuse keskus /foto internetist/
.
Õppetööga olin veel hõivatus koolituskeskusega Version  (juhataja Tiiu Hazak) ja mujalgi. Muidugi oli ka raskusi, sest eestikeelne kirjandus puudus täielikult, so kõik vajalik tuli nö käigu pealt teha, EV seadusandlus oli alles kujunemisjärgus, nappis vajalikku õppetehnikat jpm. Vaatamata raskustele said baashariduse paljud tulevased edukad majandusspetsialistid, kes hiljem täiendasid end väga erinevates õppevormides. Usun, et tolle aja õppetööl ja lõpetajatel oli tähtis roll Eesti majanduse edasises arengus.
.
Vambola Raudsepp

Wednesday, October 10, 2012

Absoluudi mõistuse müsteerium

.
Kõiksus teab vastuseid kõigile küsimustele, kuid paraku me ei tea neid küsimusi. /vr*/
.
.
Teadlased, aga ka paljud loomeinimesed on leidnud inspiratsiooni ja jõu tänu tugevatele seostele kosmosega, millest ka mitmed nende veendumused. Näiteks Nikola Tesla on oma veendumusi sõnastanud järgmiselt:
.
.
Vabatõlge oleks: "Mu aju on üksnes vastuvõtja, Universumis on tuum/üdi, kust ma saan teadmisi, jõudu, inspiratsiooni. Ma pole läbi tunginud selle tuuma saladustesse, kuid ma tean, et ta on olemas".

Absoluudi mõistus/aju (planeet Maa väline mõistus) jääb inimesele igavesti müsteeriumiks, kuid tänuväärne on selle probleemi püstitus, teadvustamine ja lahendusteede otsimine. Teaduslik teadmine sünnib läbi meditatsiooni, stressi, depressiooni vms, vähemalt seda kinnitavad loomeinimesed ise. Aga paljud kinnitavad ka enda hetkeseost nö absoluudi mõistusega.

Niisiis, ühelt poolt inimvaimu suurus, teisalt aga inimmõistuse abitus/piiratus otsimas seost Universumiga. Just viimane muudab meid tolerantsemaks olukorras, kus lähenevad teadus, religioon, kunst vms. Aga isiksuse vaimsuse seisukohalt on nad kõik väga tähtsad.
.
Vambola Raudsepp
.

Saturday, September 29, 2012

Akadeemik Uno Mereste: pühendunud teadlasaristokraat

.
Mida pole kirjas, seda pole ka olemas.
Hiina rahvatarkus
.
Scientists are wealth of each nation's, particulaly important they are for small nations. Professor Uno Mereste was Esonian scientist, member of the Academy of Sciences. He was internationally wellknown scientist (economist). Professor Uno Mereste made a lot for the development of language (terminology) in Estonia. He also acted in politics, was the Member of Estonian Parlament.
.
Teadusajaloo tarvis on väärtuslikud iga suurmehe kaasaegse kirjapandud mälestused, meenutused. Pean Uno Merestet enda kaasaegseks, millest vajadus visandada mõned mõtted, mis omavad tähtsust iseloomustamaks seda väljapaistvat akadeemikut.

1960.ndate alguses hakati Eestis rääkima Uno Merestest kui ühest omanäolisest erudeeritud noorest majandusteadlasest, kelle loengud Tartu ülikoolis äratasid huvi oma põhjalikkusega ja laiahaardelisusega. Rääkijateks ennekõike tema üliõpilased ja kolleegid, sealhulgas ka need, kellega ise olin tuttav keskkoolipäevilt. Seega Uno Merestet teati põgusalt ka Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus olin majandustudengiks aastail 1961-1966.

Akadeemik Uno Mereste (27.05.1928-06.12.2009)
/Foto internetist/


1964. aastal tuli Uno Mereste tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatupidamise ja statistika kateedri juhatajaks ning tollest ajast peale tekkisid meil juba isiklikud kontaktid, mis kestsid aastakümneid.
.
Autor kirjutab raamatust ainult poole,
teise poole kirjutab lugeja.
Joseph Conrad
.
Pöördelised hetked on kõigile enim mällusööbivad: TPI-sse tuleb Tartu ülikoolist uus tarmukas-sarmikas kateedrijuhataja! Muide, meie tolle aja majandustudengid olime siiski juba piisavalt ette valmistatud uue kateedrijuhataja tulekuks, sest endine juhataja akadeemik Johan Vaabel oli meile Uno Merestest rääkinud kui väga vajalikust ja sobivast isikust sellele ametipostile. Etterutates võib ütelda, et ta ei eksinud oma valikus.
.
Akadeemik Johan Vaabel (26.08.1899-10.04.1971)
 /Foto internetist/
.
Muide, teadlasjärelkasvu loomiseks Eestis langes akadeemik Vaabeli valik omal ajal ka Raimund Hagelbergile, keda ta kutsus aspirantuuri ja kellele ta oli ka teaduslikuks juhendajaks. Sõnaga, akadeemik Vaabelit võib pidada Eesti tulevaste akadeemikute vaimseks isaks. Põhjus lihtne: akadeemik Vaabel hindas kõrgelt noore inimese loomupärast annet ning tahet, täielikku pühendumist teadustööle.

Tagasivaatena tuleb rõhutada, et Uno Mereste kanda Tartu ülikoolis olid majandusliku mõtlemise arendamisele väga olulise tähtsusega õppeained nagu statistika teooria, majandusstatistika ning esialgu ka osa raamatupidamisest ja majandusanalüüsi õppekoormusest. Kõigest sellest pikemalt on kirjutanud Raimund Hagelberg oma elulooraamatus Elust ja endast (2008).

Niisiis, Uno Mereste tuli Tallinnasse Tartu ülikoolis õppeteadustöö kogemusi omava õppejõuna. Tartus hinnati teda väga kõrgelt ning TÜ majandusteaduskond pidas tema äraminekut omale suureks kaotuseks.

TPI-s üllatas Uno Mereste meid, majandustudengeid juba esimestel kokkusaamistel oma süsteemse lähenemisviisiga, so ta piiritles majandusteaduse koha ja rolli teaduste süsteemis, rääkis teaduse enesetunnetusest ning teaduse elementidest. Muidugi oli selline teadusfilosoofiline lähenemisviis meile esialgu väga uudne, võõras, isegi arusaamatu ning tekitas mõnedes üliõpilastes protestimeeleolu (miks me peame seda kõike üldse teadma?). Arusaadavam oli meile see, kui ta selgitas majanduslike näitajate kujunemist nö algarvepidamises, näitajatevahelisi seoseid ja analüüsi võimalusi. Niimoodi avanes üliõpilastele Uno Mereste tõeline teadlasnatuur juba esimestest kohtumistest peale.

Eks eelnevast johtuvalt harjuti tõigaga, et Uno Mereste on väga nõudlik üliõpilaste uurimistööde sisu ja vormistamise suhtes. Ja kuigi algul meid valdas mõistmatus, olime hiljem tänulikud sellise nõudlikkuse eest.
.
Intelligentsus on inimese omadus
vähem ruumi võtta.
Mikk Mikiver
.
Pidasin siis ja pean ka nüüd Uno Merestet sündinud teadlasaristokraadiks, mis ilmnes tema teadlasnatuuris, aga ka käitumises, kõnes ja suhtlemises üldse. Vaid üks seik. Tol ajal TPI oli ennekõike poiste kool, meie erialal olid aga valdavalt tüdrukud. Kuidagi koomiliselt kukkus välja olukord, kus mõned noored TPI meesõppejõud püüdsid eputada meie kursuse noorte tüdrukute ees. Mõni kiidukukk läks isegi nii kaugele, et tutvustas end kui noort ihaldatud poissmeest. Seda teati ka erialakateedris, kuid Uno Mereste laitmatud kombed ja resoluutsus lihtsalt ei talunud taolist olukorda. 

Edasi mõni sõna isiklikku. Oma diplomitöö (sisuks tööjõu ja -viljakuse mõju ettevõtte kasumile ja rentaablusele) koostasin dotsent Maimu Saarepera teaduslikul juhendamisel, kuid samas tunnetasin väga selgelt kateedrijuhataja suuniseid. Need olid: andmetöötluse korrektsus ja sügavus, näitlikkus (sh arvjoonised), järelduste ja ettepanekute selge väljatoomine ning majandusalase keele, sh terminoloogia täpne kasutamine. Selle töö kaitsmise ajast on mulle meelde jäänud Uno Mereste väga sisukad küsimused ja asjakohased märkused. Meenutasin neid sageli oma edaspidiste teaduslike uurimistööde koostamisel.

1966. aasta märtsist alates minu sidemed erialakateedriga mõneks ajaks katkesid, sest õpinguaeg sai läbi, diplom taskus ja tuli asuda oma esimesele töökohale. Selleks sai ehitusettevõte Valgas, kus töötasin esialgu finantsistina, hiljem pearaamatupidajana. Kõik toimus kuidagi järsku, oli kindel tahtmine veel õppida, sest Uno Mereste näidatud tee tundus nii kütkestav, perspektiivikas.

Nii hakkasingi otsima-kuulama edasiõppimise võimalusi ennekõike küll aspirantuuris Eestis, aga ka naabervabariikides. Õhtuti peale tööd valmistusin aspirantuuri sisseastumiseksamiteks, ehkki ei teadnud veel, kus õppimisvõimalus avaneb. Juhtus nii, et Läti Teaduste Akadeemia majandusinstituudis kuulutati välja koht, kuhu võisin kandideerida ja Riias mul soovitatigi seda teha. Läks aga nii, et tekkis hoopis võimalus asuda tööle Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedrisse assistendina. Raskused tekkisid aga sellega, et pidime ju peale kõrgkooli lõpetamist töötama erialal vähemalt kolm aastat, mul aga oli töötatud napilt kaks ja pool aastat. Tänu Raimund Hagelbergi ja Uno Mereste toetusele sain tööle Tartu ülikooli, kuid tolle aja nö ehitussüsteemist läks välja kaebekiri TPI-sse minu ebaseadusliku lahkumise kohta. Nendes asjus Uno Mereste pidi paaris instantsis vaibal käima, kuid mulle rääkis ta nendest seikadest alles aastal 2003, so 35 aastat hiljem. Milline altruism ja tagasihoidlikkus!
.
Ehkki statistikat pole põhjust pidada enam nooreks teaduseks, on ta üks selliseid, mille mõnede elementaarsetegi mõistete ümber käivad veel elavad vaidlused.
Uno Mereste
.
Akadeemik Uno Mereste teadustöö on olnud väga viljakas ja ulatuslik. Algul oli tema põhitähelepanu suunatud statistikale, hiljem laiemalt kogu majandusteooriale. Kui hakkasin koostama oma kandidaadi väitekirja (ehitusettevõtte rahanduse alalt), siis uurisin läbi kõik tema poolt kirjutatu, alates teadusartiklitest kuni õppematerjalideni välja. Tol ajal meie kontaktid ei olnud nii tihedad nö silmast-silma, kuid nad toimisid avaldatud tööde baasil.

Kõige muu kõrval väärib eraldi esiletõstmist Uno Mereste hiiglaslik töö majandusalaste mõistete piiritlemisel ja terminoloogia täpsustamise alal. Tema poolt kasutatavad keeled (saksa, vene, soome, inglise jt) võimaldasid teha võrdlevaid analüüse eesti erialakeele vajadusteks. Selles osas oli ta küll teenäitaja kõigile noortele teadlastele Eestis.

Teadustöös tekib olukordi, kus ollakse lihtsalt ummikus ja edasiminekuks puudub suund, siht. Mäletan kui mitmeid kordi käisin Uno Mereste juures oma doktoritöö koostamise ajal, et saada nii vajalikku nõu, aga ka toetavat sõna. Abi sain alati, eriti häid soovitusi, millist kirjandust uurida. Samas mind alati üllatas see, kui tugev oli ta teaduse metodoloogia probleemistikus ning kui hästi ta orienteerus majandusteooria keerdkäikudes.

Uno Mereste oli ületamatu statistikateooria tundmises, kuid samas ta võis rääkida peensustest rahanduse, panganduse, majandusanalüüsi vms valdkonnast. Kõike rääkis ta mõtlikult, aeglaselt, pühendatult ning väga selges sõnastuses. Kõik see tegi atraktiivseks ja meeldejäävaks tema esinemised arvukatel teaduskonverentsidel ja teistel koosviibimistel.
.


Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedris töötanud õppejõud 1988.aasta. Uno Mereste esimeses reas vasakult esimene, Raimund Hagelberg samas reas neljas.
/Foto Vambola Raudsepa erakogust/
.
Eks statistikast räägitakse mitmeidki anekdoote (statistiline vale!), mis seonduvad statistilise näitaja tõlgendamisega. Õppejõud meenutavad sageli Arthur Schopenhaueri väidet: "Kõige raskem on õpetada seda, mis võib olla korraga nii tõene kui ka väär" olukorras, kus õppur ootab vaid üht ainuõiget vastust või lahendust. Uno Mereste orienteerus sügavuti majanduselu nüanssides ning oskas lahti arulteda kõige keerukamad probleemid. Mõnikord ka üsna karmi tõde välja üteldes. Eelmise ühiskonnakorra tingimustes tekitas see vastavate organite huvi tema isiku vastu. Seika tõendas kaebekirjade hulk vastavates asutustes. Aastaid hiljem sai ta nende kaebekirjadega isegi tutvuda, jutuajamistes vihjas vaid mõnele, kuid samas jäi väga napisõnaliseks.
.
Uno Mereste kapitaalsel majandusleksikonil pole majandusteooria seisukohalt rahvusvahelises ulatuses võrdväärset.
 Raimund Hagelberg
.
.
Akadeemik Uno Mereste intensiivne teadustöö kestis kuni tema elu lõpuni. Viljakas oli ta veel suhteliselt kõrges vanuses, olles seotud tööga Riigikogus ja Eesti Pangas. Ikka ilmus temalt teadusartikleid ja mis kõige kaalukam, so kaheosaline Majandusleksikon. Viimast võib pidada ka tema elutööst kokkuvõtteks.
.
Uno Mereste (vasakult teine) Riigikogu liikmena külastamas Tartu Ülikooli
/Foto Vambola Raudsepa erakogust/
.
Uno Mereste oli avatud suhtlusringiga, tal jätkus aega külastada kollege ja üliõpilasi Tartu Ülikoolis ning esineda aktuaalsetel teemadel. Alati võttis ta osa Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedri tähtpäevade tähistamisest, kokkutulekutest.
 .
Ühest väga olulisest iseloomuomadusest: Uno Merestel puudus täielikult selline pahe nagu inimlik kadedus. Johtus see nüüd sellest, et tema tehtud uuringud olid lihtsalt täiuslikud ja jäid teistele kättesaamatuiks. Ja ta ise tunnetas seda? Küll aga oli ka neid, kes väga kadestasid Uno Merestet. Vaid paar seika. Mäletan, kui ilmus Uno Merestelt teadusmetodoloogiline artiklite sari ajakirjas Vestnik Statistiki, siis õelutsevaid mahategijaid jätkus. Või kui ilmus Merestelt Majandusleksikon, siis mõned algajad magistrikraadiga õppejõud kuulutasid, et see töö ei sobigi kasutamiseks üliõpilastele. Aeg läheb edasi, praegu neid nö kriitikuid majandusteoreetikutena ei tea, ega tunne keegi.
 .
Lõpetuseks. Inimesena akadeemik Uno Mereste läbi üksikisikute hoolis väga oma maast ja rahvast, olgu see siis teadlasena, õppejõuna või Riigikogu liikmena. Tema kui teadlasaristokraadi puhul oli see kõik nii loomuli, mis ei saanudki teisiti olla.
.
Vambola Raudsepp,
prof emer, Tartu Ülikool
.





Tuesday, September 25, 2012

Aastaid kestnud sidemed St Peterburi Finantsmajanduse Ülikooliga

.
  • 1982 - suri N Liidu parteijuht Leonid Brezhnev (19.12.1906 - 10.11.1982)
  • 1982 - akadeemik Raimund Hagelberg asus tööle Eesti TA peasekretäriks
  • 1983 - Vambola Raudsepp kaitses doktoriväitekirja St Peterburis
  • 1988 - suri TÜ rektor Arnold Koop (16.07.1922 - 21.04.1988)
.
Mitte ühtegi avastust pole tehtud ilma julge oletuseta. /Isaac Newton/
.
Möödub kolmkümmend aastat, mil kaitsesin Neevalinnas oma doktoriväitekirja, millele aga eelnes mittestatsionaarne doktorantuur sealse õppeasutuse rahanduse kateedri juures. Hiljem aastaid doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogus, kus oponeerisin mitmeid väitekirju. Peale selle osavõtt ja esinemised mitmetel teaduskonverentsidel doktorantuuri ajal ja hiljemgi.
.
Gribojedovi tänava sümbol /vr*/

Doktoriväitekirja koostamise aeg oli pingeline, tuli läbi töötada hulk kirjandust, seadusandlikku materjale, arvandmestikku vms ja olla kursis majanduses toimuvaga. Sel ajal oli mul heaks teejuhiks ja konsultandiks professor Viktor Kolesnikov.
.
Paraku nüüd juba manalamees, kelle elutöö
on raiutud Finantsmajanduse ülikooli ajalukku
.
Teeneline teadlane professor majandusdoktor
 Dmitri Stepanovitś Moljakov
.
Majandusprofessor ja kirjanik Vytatutas Aźusilis

TÜ  rahanduse ja krediidi kateedri õppejõud ja abipersonal (1981)
.
1970. aastateks olid meil juba väljakujunenud sidemed St Peterburi Finantsmajanduse Instituudiga. Olulisemaks oli ehk seik, et tolle aja sealse rahanduse kateedri juhataja professor Ernst Voznessenski doktoriväitekirja üheks ametlikuks oponendiks oli professor Raimund Hagelberg. Hiljem tuli aga mul endal oponeerida mitmeid sealseid doktori- ja kandidaadiväitekirju. Avaldasime ka oma uurimistöid tol ajal väga tuntud instituudi teaduslike uurimistööde kogumikes.


Tartu Ülikooli ja Neevalinna ülikoolidega 
tihedate koostööaastate aegu
.
Aastad mööduvad, sidemed Neevalinna ja Tartu vahel lõdvenesid, kuid õnneks ei kadunud päriselt. Ja seda tänu dotsent Nadezhda Ivanovale.

TÜ rahanduse ja krediidi kateedri isikkoosseis, paremalt teine dotsent Nadezhda Ivanova /Foto Vambola Raudsepp'a erakogust/

Paraku hinnangud lähiajaloole, sh teadusajaloole on kiiresti muutuvad ja ka vastuolulised. Momendil on aga tähtis see, et neid materjale, mida hinnata oleks piisavalt talletatud.

Vambola Raudsepp 
aastal 2012.

Thursday, August 9, 2012

375 aastat Hänike esmamainimisest

.
Inimesed näevad üksnes seda, mille nägemiseks nad on ette valmistatud. /Ralph Waldo Emerson/.
.
Hänike kui Kärgula karjamõisa esmamainimisest leiame jälgi aastast 1638. Seega aastal 2013 võisime tähistada selle küla 375.ndat täht-/sünnipäeva. Paraku selle küla möödanikku on väga vähe uuritud ja algmaterjale selleks on napilt. Siiski võib väita, et küla elas oma kõrgaastaid peale talude päriseksostmist, so ülemöödunud sajandivahetusel. (Märkus: kõik fotod Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).
.
Sissesõit Hänike asulasse Sõmerpalu suunast /vr*/


Hänike küla talude ostudokumentidel võime leida 
Kärgula mõisniku von Sieversi allkirja (Foto internetist)
.
Praegu elab külas alaliselt vähem kui kümmekond perekonda (põhiliselt pensionärid), kusjuures 1970.ndatel oli siin üle saja püsielaniku.


Hänike vanemaid elanikke 1950.ndatel /vr*/

 Hänike noored 1950.ndatel aastatel  /vr*/
 .


 .

Vennad Raudsepad 1949. aastal /vr*/
.
Hänike elanikke Osula Prassipalu kalmistul 1940.ndatel  /vr*/
.
Küla paljud endised elanikud on maetud Osula kalmistule, mille rajamisest möödub eeloleval aastal 180 aastat.

Kohalik koduloohuviline Gustav Raudsepp (1882-1935) 
 (Foto Vambola Raudsepp'a erakogust)
.

Kohalikke vaatamisväärsusi  /vr*/
.
Koduloohuvil Lustivere talus olid oma traditsioonid, mistõttu ise  kogusin 1950.ndatel ütlusi Hänike külas, aga ka kohalikke muistendeid. Üks omapärasemaid oli Meela needus, mille panin kirja 1955. aastal Liidia Solom-Raudsepp'a ütluste järgi. On ka muudes allikates juttu sellest, et 1800.ndate keskpaiku oli Kärgulas mõisnikke, kes hoolimatult peksid talupoegi ja olla isegi tapmisi. Et aga kohalike elanike seas võis olla ka sensitiivsete võimetega vanemaid inimesi, siis selles pole midagi erakordset.

Mälestustahvel Urvaste kirikus 
Hedwig Catharina von Sivers'ile /vr*/
.
Niisiis, Hänike koduloolaste väidete kohaselt on Urvaste kiriku ühel mälestustahvil kirja pandud noore inimese surm seotud kohaliku muistendiga Meela needus. Omapärane muistend on Karjasoo kaksikud, mida on räägitud kohalike inimeste seas juba mõned sajandid tagasi.

Küla lähiminevikust juttu ka memuaarides


Hänike külast on pärit mitmeid tuntuid inimesi: Endel Ideon (lõpetas Eesti Põllumajandusülikooli ja oli pikka aega Hiiumaal põllumajandusjuht), Meelis Ideon (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ja töötas sealse raamatukogu direktorina), Vambola Raudsepp (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, majandusdoktor, töötas pikka aega Tartu Ülikoolis professorina), Asta Rauba-Sibul (lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli), Avo Toom (lõpetas Tallinna Merekooli) jt. Juured Pudru talus on jalgpallur Mart Poomil (Meeta Veisver-Poom'i pojapoeg), ajakirjanik Argo Ideonil (Meelis Ideoni poeg) jt.
.
 Endel Ideon (2012)

(Vt ka 375 aastat Hänike esmamainimisest. Lõunaleht 22. november 2012).
.
Vambola Raudsepp, endine Hänike elanik.


Thursday, August 2, 2012

Koduloolisi pilte/seiku Osula Prassipalu kalmistult

.
Koduloouuring on ennekõike austusavaldus
 kohalikele inimestele
.

Osula cemetery was founded in the 1833rd. There are buried many well-know people who have come from Sõmerpalu parish, as well as their descendants. The cemetery contains a large scale information that must be skillfully used. These investigations have a great historic value at the local level.
.
Lähedaste haudadel käime nende tähtpäevadel, Jõulude ajal, hingedepäeval, aga ka kalmistupühal. Miski meile veel tänapäeval arusaamatut seob meid lahkunutega, võibolla tumeaine või -energia vahendusel. Aga need seosed on meile vajalikud ja olulised. Peale selle kalmistu pakub väärtuslikku materjali igale koduloo- ja genealoogiahuvilisele. Kuna eeloleval aastal möödub 180 aastat Osula Prassipalu (üteldakse ka Prassimäe) kalmistu rajamisest, siis järgnevalt mõned fotod, millel igal oma pikem lugu. 

Kalmistu tarvis oli Sõmerpalu mõisaomanik Aleksander von Möller eraldanud 10 vakamaad Prassipallu. Õpetaja Stein olnud uue surnuaia vastu, kuid õnnistanud selle siiski sisse. Nüüd üks vastuolu: erinevates allikates on surnuaia rajamise aastaks küll 1833, mis peaks õige olema, aga ka aastaks 1883 (vt Metsast leitud kirik, lk 140, autor Valdo Valper). Vastuolu vajab selgitamist.


Valdo Valper

(NB! Kõik pildid on pärit Vambola Raudsepp'a erakogust /vr*/).


Prassipalu kalmistu värav /vr*/

Hauamonument professor Evald Maltenek'ile (1887-1938) /vr*/

Ta oli laialdaste huvidega, ennekõike tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor. Siit kalmistu ühelt kaunimalt mälestusmonumendilt avanes vaade Osula alevikule ja Võhandu jõele, mille paraku nüüd kasvavad puud varjavad.
.
Hauamonument Määritsal langenud metsavendadele /vr*/

See hauamonument on juba kujunemas kohalikuvastupanuliikumise sümboliks. Pakub huvi ennekõike koduloouurijatele.
.
Kohaliku kirjamehe Rihhard Iher'i matuseplats /vr*/
..
Sporditegelase ja ärimehe Väino Leok'i (1939-2007) viimne puhkepaik. Tema järeltulijad Avo, Aigar,Tanel jt Leok'id on motospordis kogu maailmas tuntud nimed  /vr*/
.
 II maailmasõjas langenute ühishaud Osula kalmistul /vr*/
.
 Laulja ja näitleja Väino Puura vanemate hauaplats /vr*/
.

Kirjanik Endel Loide-Rätsep'a isa
 Peeter Rätsep*a hauamonument /vr*/
.

Mälestuskivi Vabadussõjas langenutele Osula kooli pargis /vr*/
.

 Vabadussõjas langenud sõjamehe hauaplats /vr*/


Kohaliku taluperemehe ja koduloohuvilise Gustav Raudsepp'a (1882-1935) viimne puhkepaik Majandusteadlase Vambola Raudsepp'a (1941) vanaisa /vr*/
.

Pühajõgi
.
Osula kalmistule on maetud veel teisigi tuntuid inimesi või nende vanemaid. Siia on maetud botaanik Linda Viljasoo (1910-1991), sõjaväelane Erich Matteus (1903-1985), aga samuti arhitekt Arnold Matteuse (1897-1986) vanemad jt. Ja lõpuks mitmed kohaliku tähtsusega haridus- ja kultuuritegelased.
.

                      Vambola Raudsepp