Wednesday, September 28, 2011

Juured Koorastes: bioloog Andi Normet

.


Suhtlemine vaimselt rikka inimesega
 mõjub osapooltesse kordistavalt
.
 Andi Normet was born in 1943 in Kooraste, Põlva County (Estonia). Graduated from the Estonian Agricultural University, and received there his PhD scientific degree (1976). He has published several monographs in the field of floriculture.
 .

Kooraste-500 mälestuskivi avamine /vr*/

Üldsus oma tähelepanuga teadlasi ei hellita, mistõttu nad mõne näpuvea tõttu jäävad või on juba jäänudki välja entsüklopeediatest, teatmeteostest ja teistest väljaannetest. Nii juhtus ka broshüüri "Kooraste-500" koostamisega, kus pole selles külas sündinud ja koolis käinud Andi Normetist sõnagi. Alljärgnevalt püüame midagigi heastada.
.
Andi Normet sündis Koorastes aastal 1943 pere vanima lapsena. Käis Kooraste algkoolis ning põhikooli lõpetas Karstes. Seejärel õpiaastad Räpina Aianduskoolis, mille lõpetamise järel jätkas haridusteed EPA agronommiateaduskonnas. Õpingud jätkusid aspirantuuris ja lõpuks põllumajandusteaduste kandidaadi kraad aastal 1976. Huvi aianduse vastu kogu eluks oli ta kaasa saanud vanematekodust juba varasest lapseeast alates.
.
Andi Normet (foto internetist)
.
Vaid paar tõika. Andi Normet on mitme monograafia/raamatu autor, sh "Gladioolid aeda", "Liiliad aeda" ja "Sibullillede ajatamine" ning ligikaudu 100 teadusliku ja populaarteadusliku artikli autor. Täitnud mitmeid uurimisprojekte, aga samuti õppejõu kohustusi EMÜ-s ja Räpina Aianduskoolis.
.
Edasi aga Andi töödest-tegemistest tänapäeval koos abikaasa Theaga võiks kirjutada monograafia, kuid antud kirjutises loeme oma ülesande täidetuks üksnes tema kõige üldisema tutvustamisega.



.
Vambola Raudsepp

.

Saturday, September 10, 2011

Tiit Raudsepp (1808 - 1893)

.
Patriotism: maakodu kui kodumaa minimudel.
.
My forefathers relatives come from Sangaste (Estonia, Tartu county).  Genealogy research of Raudsepp involving more than three centuries (years since 1700). As I know now: they were immigrants from Germany to Estonia (?). Then they family name was Schmidt, but later changed Raudsepp. In 1700 years were famines, many children died at that time. Later, they (my forefathers) set up new farms in Estonia, and later become the owners of the farm. At present among them (Raudsepp) are many managers, intellectuals and scientists.
.
  • 1802 - taasavatakse Tartu Ülikool;
  • 1819 26. märts - Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest;
  • 1887 - venestamise käigus viiakse rahvakoolid venekeelele, paar aastat hiljem ka omavalitsuste asjaajamine;
  • 1879-1881 - ehitati Sangaste loss.
Esivanemate põlvnemise ja elukäigu uurimisel on tähtis iga väiksemgi fakt/seik, mistõttu need vajavad jäädvustamist kirjasõnas. Kuna aga paljugi on kirja pandud vanemaealiste lähisugulaste ütluste alusel, on nendes ka omajagu ebatäpsusi, mis sügavamal asja uurimisel on kergesti kõrvaldatavad. Ja seda me teemegi.
.
Väga vanal käsitsijoonistatud kaardil
 on olemas veel Piisaste küla

.

Restu mõisahoone tänapäeval. Mõisalt osteti välja Piirnatsi talu talude päriseksostu ajal(?). /vr*/

Tiit Raudsepp sündis Käärige Henno talus 26. detsembril 1808. aastal, mõni päev hiljem ristiti ta Sangaste koguduses. Tiit sündis Peetri (1764 – 1821) ja tema teisest abielust naise Juuli (1773 – 1830) kuuenda lapsena. Teadmata põhjustel surid enne 1921. aastal Tiidu isa Peeter ja vennad Kilian (09.10.1797-29.03.1798), Peeter (08.08.1800-06.09.1800), Henno (02.09.1801-12.09.1801) ja õde Juul (08.07.1803-28.05.1804), so ajal, mil Tiit oli vaid 12 aastane. Tiidu ema suri 1830ndal aastal, mil Tiit oli 22 aastane.

Väljavõte Sangaste kirikuraamatust: Tiidu poolvend 
Johan hakkab kandma perekonnanime Raudsepp.


1850.ndate algul asus Tiit perega elama Peerna Hansu/Hansi (hiljem kirjalikes allikates Piirnatsi) tallu, mis osteti välja Restu mõisalt (?), so Leili Udrase ütluste kohaselt. Muidugi vajab see fakt veel kontrollimist. Oma perenime Raudsepp sai Tiit oma isalt Peetrilt, kes esimesena minu sugupuus kandis seda perenime. (Tõsi küll, kirikuraamatus algul kirjas Smitt/Schmidt, mis asendati nimega Raudsepp).

Sangaste kirik. /vr*/

 
Tiit abiellus Tiiu Vahter'iga 1834ndal aastal ning neil oli seitse last. Lapsena surid Mari (1838 – 1839), Juul (1840 – 1845) ning Jaan (1853 - 1855). Täiskasvanuteks kasvasid Juhan (1836 – 1905), Ott /kellel oli mitu nimekaimu/ (1843 - …), Liis (1846 - …) ning Peeter (1850 – 1905). Niisiis, surm oli selles sugupuus liigagi sage külaline ja seda kõike pidi nägema Peeter lapsena.
.
Piirnatsi talu tänapäeval. /vr*/



Tiiu Vahter-Raudsepp sündis 21.märtsil 1813. aastal Lõõndre Hendi talus (praegune Endu?). Kogu oma elu lõpuni elasid nii Tiiu (suri 1.juulil 1890.a.) ja Tiit (suri 9.aprillil 1893.a., surma põhjuseks märgitud "vanaduse nõtrus") Piirnatsil. Ilmselt oli Tiit ka Piirnatsil peremeheks, kuid see vajab veel täpsustamist. Piirnatsi talu suuruseks oli ca 30 hektarit, talus oli viis hobust, sh kolm tööhobused, kümme lehma, lambad, sead, kanad jt koduloomad. Muide, talus kasvatati hobuseid ka müügiks.
.
Sangaste kalmistu värav. /vr*/



Möödanik pakub ikka rohkem küsimusi, kui vastuseid, so mida arhiivimaterjalidest leida võib. Kõigepealt kadunud on Piisaste küla nimi nüüdiaaja kaartidelt, ehkki vanadel kaartidel on see olemas. Ka talude nimed on muutunud, eriti seda esimesel nö venestamisajal Nt Peerna Hansi talust sai vene tähtedes sujuvalt Piirnatsi talu. Kas mitte talu väljaostjaks ei olnudki Tiit? Kas Lõõndre Hendi talu on praeguse nimega Endu talu? Vahteri nimi on mõnedes algallikates muutunud Vahher'iks ja siis edasi Vaher'iks.

Tiidu ja Tiiu lastest olen mõneti kursis vaid Juhani (1836-1905) ja Peetri (1850-1905) järglastega, kuid midagi ei tea Liisi ja Ott'i järglastest.

.

Raudsepp'ade hauaplats Sangaste kalmistul.
(Tiit ja Tiiu on maetud hauaplatsi paremasse alumisse nurka). /vr*/

On teada Tiidu (26.12.1808-17.04.1893) ja Tiiu (21.03.1813-24.07.1890) matusekoht Sangaste kalmistul ning seda võimalik tähistada nimeplaadiga. Ja see võiks  jääda ka pildis ja sõnas asjaosaliste elulugudesse.
.

 Hauaplaat Raudseppade matuseplatsil 
Sangaste kalmistul
.
Tartu Ülikooli ajalooline peahoone

.
Veel ühest seigast. Raudseppade peres räägiti palju Tartust ja Tartu ülikoolist. Pärast aastat 1802, so mil Tartus taasavati ülikool, toimusid suured muudatused linna elus, ennekõike hoogustus ehitustegevus, elanike arv kasvas kiiresti ning arenes kaubandus. Talumehed käisid üha sagedamini linnas ja ainuüksi ülikooli kohalolek andis kõneainet ja viis mõtted hariduse ja teaduse valdkonda. Ja seda läbi paljude põlvkondade.
.
Põhjalikumalt e-raamatus "Kiirenevate muutuste keerises:
põlvnemislugu, olud ja arengud" (2014)
.

Tiit Raudsepa pojapoeg 
Gustav Raudsepp
.
Gustav Raudsepp (1882-1935) oli Tiit Raudsepa pojapoeg, hilisem Lustivere talu peremees Kärgula mõisapiirkonnas.
.
 
Oli genealoogia- ja koduloohuviline. Temalt ka mitmeid pärimisjutte oma esiisade elust Sangastes, peaasjalikult suusõnalisi vestlusi oma poegadele ja abikaasale. Lahkumise Piirnatsilt on Gustav sõnastanud alljärgnevates luuleridades:.
             Lahkumine

Sõnatu sõit uude kodutallu;
sõbrad, mängud jäid kasesallu.
Vanker veereb, nõõtused isa käest,
lüpsilehm laapsab rammusast väest.

Emal toidukorv, ja vokk veel süles,
riidekirst püsti kistud üles.
Rõhuv-rusuv rünkpilv kevadtaevas,
lahkumisvalu kõiki vaevas.

Alguste aeg, askelduste ootus;
perel põues põnevil lootus.
Napilt vara, mis alguseks vaja;
töö rajab maja, raadab raja.

Kurbuse käristab õe rõkkav hääl,
kepslen minagi rajale sääl.
Tere, uued põllud, metsad, aasad - 
las lust tulla meiega kaasa!
.
 Vambola Raudsepp
Koorastes aug. 2011.a.

Peeter Raudsepp (1850-1905)

.
Peeter Raudsepp was born on March 2, 1850 in Sangaste (Tartu County) as the son of farmer.  He established a new farm in village of Hänike. Peeter Raudsepp was a learned man, he read lot of newspapers and books, was interested in agriculture. He lived and worked until his death on his farm in Lustivere. Peeter Raudsepp died on March 20, 1905 and he is buried in the cemetery of Osula (Võru County).

OOO
  • 1863 - talupojad said esimese isikut tõendava dokumendi;
  • 1868 - üleminek raharendile ja palgatööle;
  • 1881 - rahvaloenduse andmeil oskas lugeda 94% ning lugeda ja kirjutada 48% elanikest.
Peeter Raudsepp sündis 2. märtsil 1850 Käärige talus oma vanemate (Tiit ja Tiiu) kuuenda lapsena. Mõni aasta hiljem asuti elama Peerna Hansi (Piirnatsi) tallu. Leeritati 1868. aastal Sangaste koguduses.

Sangaste kiriku altarimaal. /vr*/

Oli Piirnatsil peremeheks, kuid lahkus 1894.aastal koos perega Sangaste kogudusest ja liitus Urvaste kogudusega. Abiellus 17. aprillil 1874 Ann Vaheriga.
Richard von Sievers, Kärgula mõisnik.
 (Foto internetist)
Kärgula mõisahoone XIX sajandi lõpuaastatel.
 (Foto internetist)

Peeter Raudsepp ostis Lustivere talukoha välja Kärgula mõisalt siis, kui seal oli mõisnikuks Richard von Sievers. Uurimist vajab, kas Peeter polnud varem samas kohas renditalunikuks. Ta oli kohalike talupoegade hulgas nö talude päriseksostmise eestvedajaks ja innustajaks.
 

Lustivere talu Kärgula mõisapiirkonnas. 
(Foto vr* perealbumist)
.

Peeter Raudsepa laenutaotlus Liivimaa kubermangu nn Aadlipangast

19. sajandi lõpuks, so aastaks 1899 olid taluhooned kõik üles ehitatud ja kogu maa 42,9 ha harimiskõlblikuks muudetud, so kraavitatud ning põllumaa puhastatud ja üles küntud.

Lustivere talu mets tänapäeval. /vr*/
.
Peeter Raudsepp'a hauaplats Osulas Prassipalu kalmistul. /vr*/


Peeter Raudsepp suri 20.märtsil 1905. aastal Lustivere talus ja ta on maetud Osula Prassipalu kalmistule. Samale hauaplatsile on maetud tema poeg Gustav (1882-1935) ning imikueas surnud kolm last, need olid Peeter (1884-1885), Julius (1887-1888) ja Minna (1891-1892).
.
Raudseppade põlvnemislugu on esitatud ülaltoodud raamatus.
.
 Lisa: Raudseppade hauaplats (nr 309) Osula kalmistul

Jaan Raudsepp (Gustavi poja Richardi poeg) 25.01.1936-23.12.1993;
Gustav Raudsepp (Peeter ja Ann'a poeg) 19.06.1882-23.02.1935;
Kadri (sünd Kingu /Gustavi abikaasa I abielust/) Raudsepp 12.11.1878-25.01.1916;
Ann (sünd Vaher) Raudsepp 03.07.1885-16.07.1920;
Peeter (Tiidu ja Tiiu poeg) Raudsepp 02.03.1850-20.04.1905;
Friedrich (Gustavi ja Kadri poeg) Raudsepp 11.05.1913-10.11.1913;
Peeter (Peeter ja Ann'a poeg) Raudsepp 19.11.1884-29.06.1885;
Julius (Peeter ja Ann'a poeg) Raudsepp 07.07.1887-11.08.1888;
Minna (Peeter ja Ann'a tütar) Raudsepp 06.05.1891-15.02.1892;
Arnold Johannes (Gustavi ja Liidia /Gustavi abikaasa II abielust/ poeg) Raudsepp 28.02.1918-05.10.1919.




Vambola Raudsepp.