Sunday, June 26, 2011

Tõde pole teaduse kategooria, seega defineerimatu

.

Lühim anekdoot: on olemas filosoofiline tõeteooria!
.


Tõde on Kõiksust, Looja loodut hõlmav terviklik (tarkuste ja nende seoste) muutumatu süsteem. Tõde on inimteadvuse, -tunnetuse kaudu loodud teaduste, so teaduslike teadmiste ülene, mistõttu ka defineerimatu. Niisiis tõde (1) lähtub Kõiksusest, (2) on muutumatu süsteem ja (3) on teaduste ülene.




Tõde on püütud defineerida kõikvõimalikes entsüklopeediates ja teatmeteostes, kuid neid katseid on saatnud ebaedu. (Osaliselt põhjuseks materialistlik ja vaid mõnest eriteadusest lähtuv käsitlusviis?).



Tõde terminina, aga ka mõiste või kategooriana on ja jääb kasutusse eriteadustesse nö tõe osisena, mis omab vaid lokaalset tähendust ja võib aegade jooksul muutuda. Muidugi võiks/peaks seal hoiduma selle sõna (tõde) kasutamisest üldse või siis leidma hoopis teistsuguse termini.



Sõna tõde argikeeles on oma koha leidnud ja siin keegi tema sügavama tagapõhja üle ei diskuteeri.


.


Vambola Raudsepp
.


Sunday, June 19, 2011

Kooraste mõisapiirkonna talud


Varandus seisab tõele lähemal kui vaesus.
 A.H. Tammsaare



Viide muinasajale Koorastes  /vr*/
.

Kooraste küla muinasajal. Arheoloogiliste leidude ja kivikalmete olemasolu varal võib väita, et külad ja hajutalud olid tekkinud Koorastes juba II aastatuhande esimesel poolel. Arvatavasti oli siin siiski vaid mõni üksik küla (Kooraste, Jõgehara jt), mis olid oma looduslike piiridega, so järved, metsad, sood, ojad ja jõed.

Talud 19. ja 20.ndal sajandil. Talukohad oma nimedega konkretiseerusid seoses talude päriseks ostmisega , mis algas 1820.aastatel ja kestis kuni 20. sajandi alguseni. Enne päriseks ostmist oli tegemist renditaludega/rendikohtadega. 1919. aasta maareformiga võõrandati ka Kooraste mõisa maid uuteks asundustaludeks. Lõpuks võimaldati alates 1927. aastast rendikohti rentnikele soodsalt ära osta. Kooraste nö endise mõisapiirkonna talude suurused ja võimsused kujunesid väga erinevalt, kuid keskmiselt oli põllumaad 10 ha, metsa 5 ha, kariloomi 5, hobuseid 2 jne.

Talud 1930.ndate lõpus ja nende lühiiseloomustus. Kooraste mõisapiirkonna talude õitseajaks võib pidada 1930.ndate aastate lõppu, mil nende suurus ja majanduslik võimsus vastasid külaelu tingimustele. Tänu mitmete mehhanismide soetamisele muutus talutöö tõhusamaks ja vähem füüsilist jõudu vajavaks. Suurt tööd tegid taluperemehed põldude kividest puhastamisel ning kuivendustöödel, so uue põllumaa juurdetegemiseks. Alljärgnevalt mõni sõna iga suurema talu kohta.

Tiibuse A-57, Peeter Ahk (lüpsilehmi 3, noorkarja 1; rohuniitja viljalõike seadeldisega).
Poti A-50, Ludvig Bauman (põldu 14 ha, heinamaad 7, karjamaad 3 ha, kariloomi 8, hobuseid 2, peeti ka mesilasi).
Vaaba A-29, Aleksander Daniel (väikekoht esialgu koos venna Karliga).
Rausi A-10, Karl Daniel (lüpsilehmi 4, noorkarja 2, hobuseid 2; Kooraste Masinatarvitajate ühingu asepresident, Erastvere Ühispanga liige).
Kitselaane A-6, Konrad Hallap (põllumaad 8 ha, kari 4-pealine, hobuseid 1).
Koke A-17, Artur Hani (5 lüpsilehma, noorkarja 2; olemas kartulivõtmismasin).
Lätte A-31, Richard Hõrak (maad 5 ha, 2 lüpsilehma; tegutseb sepana).
Rundsa A-20, Leonhard Hüva (lüpsilehmi 4, noorkarja 2 ja hobuseid 1).
Saare A-41, Eduard Jurs ( lüpsilehmi 3).
Alakivi 21-b, Karl Kava (põldu 16 ha, metsa 4, lüpsilehmi 4, noorkarja 3, hobuseid 2, mesipuid 4; masinatest rohuniitja, viljapuhastamise ja linaharimismasin).
Kastumäe A-19, Aleksander Kihulane (põldu 16 ha, metsa 14 ha, lüpsilehmi 6, noorkarja 2, 1 pull, hobuseid 2).
Oru A-30, Elmar Koovik (põldu 3 ha, lüpsilehmi 2).
Tebe 23, Jaan Kõiv (lüpsilehmi 4, pulle 2, noorkarja 2, hobuseid 2; rohuniitja, loorleha, turbapurustaja ja viljapuhastaja, peale selle mesilased).
Piiri A-32, August Kõrran (koos vennaga).
Ebasoo A-18, Oskar Kõrran (lüpsilehmi 4, 2 hobust; rohuniitja ja loorreha).
Koke-Tooma (Tuumani) 32-a, Elmar Ladva 8Põldu 22 ha, metsa 1 ha, kariloomi 10, hobuseid 3; rohuniitja, loorreha, heksli- ja viljapuhastusmasin, reaskülvimasin ning linamurdmismasin).
Piirisaare, Rudolf Ladva (kaupluseomanik).
Nigula 32-b, Voldemar Ladva (lüpsilehmi 7, noorkarja 2, hobuseid 2; rohuniiduk).
Kitselaane asunduskoha talu, Paul Länik (lüpsilehmi 2, noorkarja 1, hobuseid 2).
Müristaja (asunduskoha talu), Johannes Parman (kariloomi 5, lüpsilehmi 3).
Ala-Kivi 21-a, Eduard Piho (põldu 17 ha, metsa 2 ha, kariloomi 6, lüpsilehmi 4, hobuseid 2).
Verioja A-31, Julius Roosbaum (põldu 7 ha, 3 lüpsilehma, noorloomi 2, hobuseid 2, peetakse ka mesilasi).
Jaani-Adami 28, Juhan Teever (põldu 20 ha, metsa 5 ha, kariloomi 7, lüpsilehmi 4).
Söödi A-120 (Kurvitsa), Ludvig Tina (kariloomi 7, lüpsilehmi 5; saekaater, laastumasin ning veel mitmed masinad).

(Märkus: paraku puuduvad andmed mõnede vanade suuremate talude kohta, näiteks Tamme-Kusto, Saare, Lokko, Kapatsi, Mihkli-Hani /Kivi – Mihkli/ jt).

Taluperemeeste teened ja ühiskondlik tegevus. Mitmete Kooraste taluperemeeste teened Eesti Vabariigi ees väljendusid ennekõike osavõtus Vabadussõjast. Tuntuim nendest oli Ludvig Bauman, kes võttis osa I maailmasõjast ja talle omistati III j Georgia rist vahvuse eest ning osales Vabadussõjas ja talle omistati Vabadussõja mälestusmärk. Vabadussõjast võtsid osa paljud selle valla meestest, kuid Kooraste mõisapiirkonnast nimetame mõningaid: Karl Daniel, Artur Drenkhan, Konrad Hallap, Richard Hõrak, Eduard Jurs, Elmar Koovik, August Kõrran, Voldemar Ladva, Paul Länik jt).

Taluperemeeste ühiskondlik-seltsitegevus oli väga mitmepalgeline, kusjuures nimetada saab vaid mõningaid: vallavolikogu, piimaühing, kindlustuskassa, haridusselts, tuletõrje jt. Nimetama peab veel laulu- ja pasunakoori ning palju muudki, mis seondus küla kultuurieluga.

Kolhoseerimine Kooraste mõisapiirkonnas. Kooraste mõisa südamesse (Mäe-Kooraste) loodi kolhoos “Rahvaste Sõprus” 29.novembril 1948.aastal. See aga tähendas loodud talude hävitamist ja vara vägivaldset ülevõtmist.

Kahetsusväärne oli see, et korras taluhooned ei leidnud kolhoosi tingimustes enam sellist kasutamist nagu varem ning nad hakkasid amortiseeruma ja lagunema. Hakkasid tekkima mahajäänud talukohad oma lagunenud kõrvalhoonetega.

Küla nö sotsialistlik ümberkorraldamine muutis tundmatuseni elukeskkonna ning paraku kadusid aastakümneteks taluelu traditsioonid. Muutused Kooraste külas tulid aga seoaes Eesti Vabariigi taastekkimisega 1991.aastal.

Talukohad eramajapidamisteks või suvilateks. Kanepi kolhoosi likvideerimise tulemusel Kooraste mõisapiirkonda arvestatavaid põllumajanduslikke talusid ei tekkinudki ja nende järele polnud ka vajadust. Siiski veel 1990.natel aastatel oli paljudes üksikmajapidamistes lehm, noorloomi, sed, kanad jt, kuid aastaks 2010 neid praktiliselt enam ei olnud. Põhjuseks ka kohaliku rahvastiku vananemine.

Tekkis elujõuline Liivasaare suurtalu, omanikuks on Rain Rekker.

Talutarede ja -hoonete saatuse määras aga nende uus otstarve nüüdisajal. Nad lihtsalt muutusid vanadele ja uutele elanikele elamispinnaks, samas tekkis ka suvilatüüpi ehitusi.



Vambola Raudsepp

Wednesday, June 1, 2011

Teadmatus eeldab inimlikku tagasihoidlikkust


Juhused on ju juhitud juhtumid.

Meid ümbritsev maailm on üks suur mõistatus, mille saladusi teab vaid Looja ise. Inimene on üldjuhul resoluutne, ta kas usub või ei usu Looja tarkust/olemasolu. Kõik. Teisi võimalusi justkui pole. Paraku. Küll aga on ka kolmas võimalus, so võiks ta ju üles näidata tagasihoidlikkust Kõiksuse/Looja vastu ja lihtsalt ütelda: ma ei tea ja võibolla pole ehk suutelinegi kogu seda keerukust mitte kunagi mõistma.
.
Õiteaeg
Inimene (homo sapiens sapiens) on oma lühikese olemasolu ajal planeedil Maa suutnud üllatavalt palju korraldada, avastada, leiutada ja leide rakendada. Võibolla ka sellest mõningane peapööritus, kasvõi enda Kõiksuse krooniks kuulutamine. Inimlik edevus? Paraku mitte ainult.

Kahjuks selline ülim enesekindlus hakkab pärssima inimese enda elukorraldust ja edasiminekut. Elame samaaegselt korrastatuses, aga ka juhuste kaoses, kusjuures usume/usaldame vaid nö teaduslikke teadmisi. Kõik mis jääb sellest väljapoole on müstika, millele harilikult teadmamehed vaatavad ülevalt alla. Õnneks mitte kõik. On kahtlevaid astronoome, füüsikuid jt, kes koos teoloogidega on meid juba rikastanud nüüd ja teevad seda ka edaspidi ikka eesmärgiga, et meie maailmapilt täiustuks ja mitmekesistuks.

Vambola Raudsepp (esimesed tööaastad TÜ-s)


Uurimismeetodid ja -aparatuur täiustub, mistõttu tänane müstika homme enam seda ei ole. Niisiis tegelemine religioonide, teosoofia või New Age'ga rikastab meid läbi kahtluste-kõhkluste ja muudab meid inimlikumaks, tagasihoidlikumaks olgu see siis teadustöös või igapäevaelu korraldamises. Kui suudaksime esialgu selle vaid teadmiseks võtta.
Vambola Raudsepp.