Thursday, December 9, 2010

Jõulumõtisklus aastal 2010

.
... kui Ilu kaudu viivuks imetlend me Tõde.
Marie Under
.
Vaade Kooraste Suurjärvele (2010)
(Foto: erakogust)

.

Ja juba lahkubki aasta 2010. Oli meeldejäävaid sündmusi, uusi tulemise, aga ka kurbi lahkumisi. Aastalõpu Jõulumüsteerium lisab meisse justkui täiendava annuse vaimsust, mõtlemise haaret, mis sisaldab nö kosmilist - igavikulist mõõdet. Rahvast tulvil kirikud, küünlatuledes kalmistud ja värvilistes tuledes jõulukuused sisendavad pidulikkust, usku, et vaatamata argihallusele, ruttamistele ja kiiretele muutustele on midagi ajatut, jäädavat. On läbi ilu nähtav suur Tõde.
.
Viidatud luuletuse alguses kirjutab Marie Under: "Üksteisest pimesi me mööda käime, / on kõigil ümber pingul´tõmmat kest." Samas mitmete sugujuurte kaudu oleme me, eestlased nii tihedalt üksteisega seotud ja peaksime ka üksteisest väga hoolima.
.
Märkame/toetame andekaid noori, sest kui on tulemas isiksused oma kõrgete eesmärkide ja tahtega, siis meid ümbritsev vaimne rikkus kasvab jätkuvalt. Vaatamata sellele, et aineline rikkus ühe inimese kohta võib eelolevatel aastatel isegi väheneda. Ka üldine keskkonna seisund võib halveneda, muret tekitavad järsud demograafilised muutused. Küll aga lahenevad kõik meie probleemid isiklikus elus ja ühiskonnas kui elame usus, lootuses ja armastuses. Just nende jagamiseks kutsubki meid kirik Jõulu- ja vanaaasta õhtul.
.
Jõulukuul 2010, Koorastes

No comments:

Post a Comment