Friday, August 27, 2010

Ja Sõna oli Jumal: arenguteede vääramatus

.
Ära karda seda, mida ei saa vältida /vr*/
.
Päikseloojang sügisesel pööripäeval (2012) /vr*/
.
"Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi". Neid Johannese evangeeliumi sõnu/mõtteid ei suuda me vist kunagi lõplikult lahti mõistatada, vahest jääbki see lootusetuks ettevõtmiseks. Aga siiski püüame siin leida oma lähenemisviisi.
.
Inimesele on antud võime näha/tajuda vahetult objekte/sündmusi reaalajas, fikseerida mällu olevikust saadu. Ja iga adutud sündmus muutub kohe/hetkega möödanikuks, mida inimene võib hiljem, ennekõike vaid sõnades, meenutada ja teistele edasi anda. Nii, et minevikku ta enam reaalajas ei taju/näe, ta võib meenutada/taastada vaid nö üksikuid mälupilte olnud sündmustest. Tuleviku (ette)nägemisega on hoopis keerulisemad lood, argimõistuse jaoks lausa müstika. Aga tegelikkuses tulevukunägemine, sh isegi võimalike stsenaariumide tajumine toimib, ehkki meile praegu veel arusaamatul moel.
.
Teame väga tõsiseltvõetavaid selgeltnägijaid (nt W.Messing), kelle tulevikunägemuste täpsus üllatas paljusid kaasaegseid. Samas on ka selgeltnägijaid, kes võivad tajuda möödanikus toimunud sündmusi, ehkki ta neid ise reaalajas vahetult näinud/tajunud ei olegi. Ei hakka üksikuid näiteid tooma. Jätame hetkeks need nn soolapuhujad ja püüame mõista üldtuntud geniaalseid teadlasi (nt A.Einstein). Kui palju avastusi/teooriaid/leiutisi on tekkinud teadlaste ajudes nö spontaanselt, mitte aga väga pikaajaliste uurimistööde varal. Sageli nõudnuks need uuringut nii palju teadlase aega (aga ka teadmisi/teavet), et tulemuseni jõudmiseks pidanuks ta töötama oma mitu tuhat aastat. Pealegi, kui mitmete spontaanselt tekkinud teooriate paikapidavus on tõestatud alles aastaid hiljem järeltulevate põlvede (teadlaste) poolt.
.
Niisiis, peame rääkima inimese alateadvusest, intellektist, intuitsioonist ja veel paljudest arusaadavatest ja arusaamatutest (müstilistest) asjadest. Aga kas ongi mõtet? Tuleme hetkeks tagasi Johannese evangeeliumi juurde. Algul oli Sõna, mõistame seda kui sõnastatud üldideed või -arengumudelit, mis on olemas Kõiksuses (Jumala juures). Kõik on tekkinud läbi selle idee ning edasine areng käib selle etteantud programmi kohaselt.
.

.
Tähendab on inimesi, kes oma alateadvuses, tänu intuitsioonile elavad nö paari sammukese võrra ees tänapäeva tegelikkusest ja näevad kaugele ajas ette. See on võimalik, sest arengumudel sisaldab endas kõiki tulevasi sündmusi (NB!). Kui keerukas erinevatel Kõiksuse tasanditel see mudel võib olla, jätame sellele vastuse otsimise hetkeks kõrvale. Küsimuseks jääb: mil viisil vaid väga üksikud inimesed sellele keerukale, dünaamilisele arengumudelile juurde pääsevad? Ju siis on kellegile see valik ja roll langenud/määratud Kõiksuse/Jumala poolt.
.
Samale probleemile võib läheneda ka retrospektiivselt, so juba toimunud sündmused ei kao kuhugi, vaid nad on jäädavalt fikseeritud tegelikkuse minevikumudelites. Ja üksikutele väljavalitutele on antud juurdepääs ka nendele mudelitele, kusjuures nn selgeltnägija vahetult pole reaalajas ühegi uuritava sündmusega kokku puutunud. Samas aga suudab ta need minevikusündmused mingis (käesolevas) hetkes taastada, nö lahti rääkida.
.
Järgmine küsimus: kuhu jäävad siis juhused, mis nii sageli juhivad meie elu? Ja kui inimene elabki tuulelipuna juhuste meelevallas (ehkki tal on omad valikuvõimalused), siis ta edasi hakkab uskuma enda erilist saatust. Üldjuhul pöördelise tähtsusega juhuseid polegi olemas, on vaid kindlalt (Kõiksuse poolt) juhitud sündmused. Ei, ega öelduga tahagi muuta inimese rolli/püüdlusi tühisteks, vaid rõhutame hoopis seda, et inimene peab elama kooskõlas Kõiksusega ja otsima/leidma sel moel oma tee siin maises elus edasiliikumiseks.
.
Lõpetuseks. Inimese (mõistusega olendi) tulek planeedile Maa oli ette kavandatud, sest "Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimese valgus". Täpsemalt "Sõna sai lihaks". Inimese edasine elu käib õpetussõnade kohaselt: "Taotle tarkust, taotle arukust - ära seda unusta - ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest!" (Õpetussõnad 4 - 5).
.
Vambola Raudsepp
.
.

Sunday, August 22, 2010

Hardushetked endiste koolikaaslastega: meenutusi kalmistupäeval

.
Ja me oleme, elame, kestame
ja jääme üle aigade a'a
.
Kurenurme kooli ei ole enam, kuid tema endised õpilased saavad sageli kokku, küll juhtumisi, küll organiseeritud, so kooli ja klassi kokkutulekutel. Sõjaeelsete laste meenutused on nukrad, kuid samas optimistlikud ja mõnikord leitakse isegi naljakaid seiku.

.
Kurenurme kooli endised õpilased Ilmar, Endla, Jaan ja Endla
Osulas kalmistupäeval (2010)
.


.
Endla ja Vambola
Raudseppade hauaplatsil (2010)
.
Saatus on tahtnud nii, et Osula kalmistule on maetud oma tosinkond Kurenurme kooli endist õpilast. Minu (Vambola) klassikaaslastest puhkavad siin Aavo, Arvo ja Hans. Lilleõis neilegi kalmistupäeval.
.
 
Vambola Raudsepp,
Kurenurme kooli õpilane aastail 1949 - 1956


Thursday, August 12, 2010

Aastad Valgas: energia ja alateadvusjõu meelevallas

.
The article deals with that part of my life, when I lived in Valga. All successfulled - these are real personal experience. I believe that my apartment in Valga was located on top of the energy pillar.
.
Alateadvus - meie eellaste kinkepärand
.
On kohti, mis asuvad justkui energiasamba peal, kus võimendub alateadvus ja selle toel töö tõhusus. Konkreetsemalt vaid ühest seigast. Oma kandidaadiväitekirja koostasin peaasjalikult Valgas, Narva tänava lõpus asuvas eramus. Üüritoas, milles asuv positiivne energia ja selle toime on jäänud mulle saladuseks tänini. Kõik, mis ette sai võetud laabus, õnnestus ja andis tulemusi.
.
Noorusaega mäletame sageli lausa päevade kaupa. Nii oli see ka minul, mil elasin Valgas ning hiljem, mil olin selle linnaga seotud (ühtekokku aastail 1964 kuni 1972). 1964.a 7.detsembril suunati mind TPI majandustudengina õppepraktika ajaks tööle Valga Õmblusvabrikusse. Praktikaaeg kestis kuni 23.septembrini 1965.a.
.

Kogu selle aja elasin Amanda Määritsa poolt antud üüritoas, mis asus pildil oleva maja paremalt vaadatuna teise akna taga.
.

Seejärel mõneks kuuks tagasi Tallinnase, diplomitöö koostamine, riigieksamite sooritamine, lõpuks diplomitöö edukas kaitsmine TPI majandusteaduskonnas. Veel paar nädalat puhkust ja kohe tööle asumine Valka, Tartu trusti Valga ehituskolonni finantsist-ökonomistina.
.


.
Amanda Määritsa eramu Valgas Narva tn 12.
(Momendil uue omaniku valduses ja remondis)
.
Paar sõna korteriperenaisest. Amanda Määrits (1903 - 1973) elas oma pensioniaastad Valgas ja ta on maetud Valga Toogipalu kalmistule. Varem oli ta elanud Kärgula mõisapiirkonnas/vallas Pudru-Soovere külas. Tore ja abivalmis vanaproua.
.
Kõik need aastad oli minu korteris töölaua nurgal Johannese evangeelium, mida püüdsin harvade kirikus käimisega ikka rohkem mõistma hakata. Üks mis mind üllatas olid väga sisukad kantslijutlused tolleaegsetelt kirikuõpetajatelt nii Valgas, aga ka mujal (Tartus, Urvastes, Kanepis).
.
.
Amanda Määritsa hauamonument
Valgas Toogipalu kalmistul
.

Taru trusti Valga ehituskolonnis töötasin ajavahemikul 17. märtsist 1966.a kuni 28.augustini 1968.a. Sel ajavahemikul elasin ehituskolonnile kuulunud korrusmajas. Tol ajal paelus mind lätikeelne luule, mida lugesin rohkesti. Eks selle varal valmisid ka endal mõned luuletused, mis nägid ilmavalgust kohalikus ajalehes. Selgeks sai üks - luuletusi on väga, isegi väga palju, kuid tõeliselt häid vaid üksikuid.
Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi kateedrisse võeti mind tööle assistendina 1.septembril 1968.a. See aga ei tähendanud veel lõplikult Valgast lahkumist.
.

.
Valga ehituskolonnile kuulunud korrusmaja
.

.
.
Valga ehituskolonni endine peahoone
.

.
Valga Õmblusvabriku peahoone
.
Kui asusin tööle ülikooli, sai minu elupaigaks koht ühiselamutoas, sest tol ajal oli Tartus korteri saamisega väga suuri raskusi. Selge oli see, et ühiselamus pole võimalik tegelda teadustööga sel määral nagu nõuab seda väitekirja koostamine. Nii jäigi mulle tuba Valgas Amanda Määritsa eramus ning sõitsin sageli linnalähedases rongis Valga ja Tartu vahet. Selline kaksikelu kestis mul kuni 1972.a sügiseni, mil lõpuks sain korteri Tartus. Olen väga tänulik dotsent Ülo Kauerile, kes mind väitekirja koostamise ajal pidevat konsulteeris ja hea sõnaga toetas.
.
Pangandusteoreetik dotsent Ülo Kauer

 .


TÜ majandusteaduskond (1968)
 /Vambola Raudsepp viimases reas vasakult kuues/
.
Ülikoolis hakkasin õppetöös tegelema ettevõtete rahanduse ja investeeringutega. Ja seda nii eesti kui ka vene keeles. Kuna tol ajal Eesti NSV Ehitusministeerium töötas praktiliselt vene keeles, siis erialaterminoloogia/-keelega raskusi polnud. Küll aga oli raskusi inglisekeelse erialakeelega, sest need nn sotsialistlik ja kapitalistlik majandamissüsteem ei tahtnud omavahel hästi haakuda. Nii siis tegelesingi ühtaegu kolme keelega, kuna tol ajal õnneks lubati veel väitekiri esitada eesti keeles, autoreferaat muidugi vene keeles. Ühteaegu väitekirja koostamisega tuli eksternina sooritada kolm nn kandidaadimiinimumi eksamit (filosoofia, inglise keel ja eriala), mis kõik õnnestusid esimesel katsel (hinded vastavalt rahuldav, hea ja väga hea). Peale kõige jõudsin kirjutada mõned teadusartiklid ja esineda paaril rahvusvahelisel teaduskonverentsil Riias.

Majanduskandidaat Vambola Raudsepp
.
Niisiis, väitekiri valmis 1971.aasta alguses ja kaitstud sai ta suve hakul. Moskvas asuva Kõrgema Attestatsioonikomisjoni (KAK) otsus teaduskraadi kinnitamise kohta tuli sügiseks. Sellega oli ka minu kõige viljakam tööperiood Valgas lõppenud. Kust küll võtsin siis selle energia, et võisin töötada ca 14 tundi ööpäevas, samas ka mälu, et võisin inglisekeelse terminoloogia omandada erinevate sõnaraamatute lugemise teel? - eks see jääbki mõistatuseks. Ju siis ikkagi energiasamba poolt võimendatud alatedvuse jõud.
.
Vambola Raudsepp,
Valga elanik aastail 1964 - 1972



Tuesday, August 3, 2010

Täna, 50 aastat tagasi: mõtterännakuid ajas ja ruumis

.
Tee meile kergeks lahkuda onnidest, mis on varisemas,
ja tulla tagasi kaevudelt, milles pole vett.
Uku Masing
.
Tänapäeva elurütmi määrab stress, mis johtub keerukusest, so info üliküllusest, kasvavast konkurentsist ja üha lisanduvatest kohanemisraskustest. Keerukus loob ebastabiilsust/riske ja ebapiisavust. Lossidest saavad varisemisohtlikud onnid, nende ajakohane varustamine osutub ülejõukäivaks. Kujunenud tingimustes ülesanne: saavutada tasakaal läbi lihtsustamiste, leida sobiv (arengu)kesktee, õppida end/ühiskonda mitte üle pingutama probleemide ja muredega.
.
Antsla Keskkooli 12.lennu lõpetajad said kokku Ülo Lend´i eramus tähistamaks 50. aasta möödumist kooli lõpetamisest 31.juulil 2010. aastal. Tähelepanuväärne sündmus.
.
Pildil: vasakult Helina, Tiiu, Tiiu ja Linda /vr*/
.
Päevakohase kõne pidas Enn, seisab püsti ja loeb paberilt. Meenutati kõiki, ka jäädavalt lahkunuid ja igaühe käekäiku eraldi. Kokkuvõtlik tõdemus - eranditult tahtejõulised isiksused kõik nii edaspidistes õpingutes, aga ka hilisemal karjääriredelil tõustes.
.
Pildil: Enn esinemas päevakohase sõnavõtuga /vr*/

Pildil: Vambola, Koorastes Järve talus /vr*/
.
Meie, tolleaegse keskkooli lõpetajad on rohkem kui kahe põlvkonna kaugusel tänastest noortest gümnaasiumilõpetajatest. Ja kui suured erinevused. Ennekõike see, et meie vanemad olid saanud kristliku kasvatuse ja nende väärtuste varal kasvatati ka meid. Meid endit vormiti juba teadlikult võitlevateks ateistideks. Paraku.
.
50.ndate aastate lõpus lennutati rakette avarusse ja 1961.aastal kosmoses käis ära esimene inimene. Ja kõige sellega saadi esimestena hakkama NSVLiidus! Valitsema hakkasid loodusteadused, ateism, materialism ja isegi marksism. Kadus usaldus inimeste vastu, mida tunnetame ka tänapäeval, kus vend vihkab venda ja keegi ei julgegi enam teist pidada inimeseks.
Kuhu kadus siis usk, teoloogia? Ehkki Uku Masing väidab, et teoloogia ülesanne pole mitte vaielda mõne loodusteaduses valitsema pääsenud ebajumalaga, siis siin võib vastu küsida, paljuke teoloogid üldse avalikkuses sõna saanud ongi?
.
Mäletan, et 1960.ndate algul, mil olin TPI majandustudeng tundis akadeemik Johan Vaabel eravestlustes sügavat muret Eesti edasise käekäigu pärast. Tema sooviks oli, et Eestis iga tegevusala oleks mehitatud meil saanud kõrgharidusega inimestega. Ja selle nimel töötati. Peame endile ka tänapäeval aru andma, kui mõõtmetelt pisike on meie vaimne potentsiaal ja kui väga peame hoidma igat haritud inimestest/spetsialisti/eriteadlast.
.
Eesti saatus, ennekõike meie laste ja lastelaste tulevik on alati vanemate inimeste jututeemaks, kuid ega seda siin ja praegu selgeks räägigi. Võib juhtuda, et tulevikus oleme vaid robotid, kellest hing on välja aetud, mitte aga enam inimesed. Ja siit kriis, sest tänapäeva inimene/eestlane on sunnitud ja kohustatud mõtlema nagu Euroopas mõteldakse, arutama ainult neid probleeme, mida Euroopa tunnistab, teised tuleb unustada või tunnistada rumalusteks.
.
Vambola Raudsepp,
majandusteadlane