Tuesday, April 20, 2010

Heng niikui taiva poole püvväs


... nii rasselt kaibap, ikep kell. Üldtuntud Kerkokell, üks täiuslikum kaotusvalu kirjapanek Gustav Suitsult, mida me kõik kord või mitu läbi elanud oleme. Edasi rändavad mõtted: "Kas kõrd mo aus ka juvvas, süvväs - oh kerkokell, oh kerkokell!".
.
.Sangaste kirik
.
Leinas, oma lähedase ärasaatmisel hakkavad tahtmatult mõtteis keerlema luuleread: "Om asja ilman imelise, teed toda kävven mõtli ma...".
.
 Isa Richard Raudsepa surmaaastal 1971
 /foto erakogust!

Ja sellised said minu mõttekeerud ühel leinahetkel:


In memoriam


Aeg tulla sul anti, komeedina söösta,
paarkümmend tuhat päeva,
sära, valgust ja vaeva -
see ongi elu, mida ajas mõõta.

Viind tähtede taha su tee.
Sel hetkel sa oled meist rikkam,
sa tead meist rohkem,
teispoolsuse kogetu tõttu.

Oled vabana kõiksuse vallas.

On kõigiga hüvasti jäetud,
teame, nõnda see seatud:
On inimlaps kodus Linnutee säras,
ta rändaja maal;
et kord aegade lõpus
me kohtume taas.

Antslas, aprill 1971

Vambola Raudsepp

No comments:

Post a Comment