Wednesday, March 24, 2010

SOOME MARGA INVASIOON EESTISSE: lahkumisvõimalused rublatsoonist


Kus pole puudu tahtest, seal ei
tule puudu ka võimalustest.
Vanasõna

1990.ndate alguses võis Eestis käibel, aga ka hoiustena olla ligikaudu 120 mln Soome marka. Usaldus N.Liidu rubla vastu oli juba kadumas/kadunud, mistõttu noteeringud, väärtuslikumad tehingud, nt kinnisvara, autode jt ost-müük sooritati stabiilse valuuta vahendusel. Stabiilsed olid Lääne valuutad, sh Soome mark. Siit idee: kas poleks võimalik võtta Eestis käibele, kasvõi esialgu nö teise valuutana Soome mark. Võibolla tekkiks hoopis Soome-Eesti valuutaunioon? Probleeme palju, asi vääris uurimist. Kitsas ringkonnas teati, et idee väljakäimine teenis küll teistsuguseid, ennekõike taktikalisi eesmärke.

Ajal, mil hakkasin Soomes maad kuulama stabiilse valuuta käibelesaamiseks Eestis, olime ikkagi veel N.Liidu liiduvabariik ja vastavalt selliselt Soome Pangas meisse ka suhtuti. Rublast lahtisaamiseks Eesti majandusteadlastel fantaasiat jätkus, mõningaid neist võib isegi muiates meenutada. Soome marga käibelevõtmise idee oli vaid üks paljudest ja nagu tabavalt ütles Heldur Meerits: idee oli ehk rohkem akadeemiline mõtteharjutus. Nüüd küll täpsustan, idee oli vajalik erinevates diskussioonides meid mittetoetavate ida/vene majandusteadlastega.

Niisiis idee pidi jõudma ka Soome. Olime koos Mart Sõrgiga kord juba tutvumisreisil Soome Pangas käinud ja tutvunud mitmete juhtivate töötajatega. Edasisi suhteid aitas korraldada meie varasem tuttav, panga osakonnajuhataja Tapio Korhonen. Tema korraldas ka minu kokkusaamise Soome Panga juhtkonna liikme Esko Ollilaga.
.

Soome Pank
/foto internetist/

Jutuajamisel Esko Ollilaga käsitlesime probleemi nö teoreetilisi aspekte. Tähtis oli aga see, et Eesti iseseisvuspüüdlused leidsid mõistmist ja tagasihoidlikku toetust. Muidugi asi praktiliste sammudeni ei jõudnudki, sest idee ise oli pakutud välja alternatiivvõimalusena, et näidata Moskvale Eesti arenguteid iseseiva riigina.

Ega tol ajal kõigest saanudki avalikult rääkida või kirjutada. Oli ju idas Eesti taotlustele mõningaid väga raevukaid vastaseid, isegi Moskva ja Peterburi tippmajandusteadlaste hulgast. Tundsin isiklikult mitmeid neist, sest olin tol ajal Peterburis sealse Finantsmajanduse Instituudi doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu liige.

Meie raevukate oponentide kõige mustem stsenaarium nägi ette Eesti krooni nö põhjalaskmist paari nädala jooksul pärast selle käibelelaskmist. Aga see oli tõsine ähvardus, pealegi N.Liidule/Venemaale igati jõukohale ja sellest ka otsene oht Eesti krooni tulevikule. Kõigega tuli arvestada. Vastavalt sellele pididki omal kohal olema ka taktikalised ideed ja nende oskuslik väljapakkumine. Tuli selgitada, et kui meil pole oma raha või me seda ei soovigi/saagi, siis nõukogude rublat pole meil ikkagi vaja. Saame ka ilma hakkama.
.

Soome Panga juhtkonna liige Esko Ollila
/foto internetist/

Hiljem, kui Eesti oli juba iseseisev ja käibel oma kroon, väisas Esko Ollila Tartut ja siis oli meil võimalus meenutada aastatetagust kohtumist. Ta oli üllatunud eestlaste sihikindlusest ja meeletutest ideedest. Samas aga tõdes, et ega see vabadus teisiti saanudki tulla.

Ega ma asja tõelist sisu Ollilale pole rääkinudki, so kuidas ma Soome marga ideed vene majandusteadlastele serveerisin. Nagu mulle tundus, tegin seda edukalt, sest hiljem minu ägedad oponendid rahaprobleemidest ei tahtnudki enam rääkida. Ju nad teadsid isegi, et maailmapraktikas on näiteid igasuguseid. Kas mingi koloniaalmaa praktika ka Eestile vastuvõetav olnuks, see on juba meie siseküsimus.
.

Tapio Korhonen Soome Pangast (vasakul), Vambola Raudsepp, Mart Sõrg ja Lehte Ots 1990.a.
.
Järgnevalt mõni sõna tagasivaateks. Otsesed, nö näost-näkku sidemed Soomega tekkisid 1989.aasta kevadel, mil Tartut väisanud Àbo Akademi professor Lars Hassel esitas mulle ja Mart Sõrgile küllakutse Soome. Nii me siis käisime Àbo Akademis, esinesime seal ettekandega, aga ka Soome Pangas, kus meid võõrustas Tapio Korhonen koos mitme osakonnajuhatajaga.

Hiljem sidemed tihenesid, oli võimalus käia/esineda Vaasa ülikoolis, Helsingi kaubanduskõrgkoolis, Kauhava ettevõtluskoolis ja mujal, aga mis tähtsam, täiendada end Soome Pangas ja Soome majandusuuringute keskuses.

Àbo Akademi pofessor Lars Hassel (vasakul) ja Vambola Raudsepp

Üks kõrvalepõige. Sidemete loomisel/tekkimisel on tähtis keeleoskus. Soome kõnekeele oskuse alged sain ingerisoomlastest naabripoistelt 1940.ndate aastate keskpaiku. Nimelt olid need ingerisoome perekonnad pärit Gattśinast, (sõja)põgenikud, kes tulid, õigemini küll põgenesid Eestisse varjule nälja ja tagakiusamise eest. Sõjajärgsetel aastatel kuulasime Soome raadiot, eriti jumalateenistusi, mida pühapäeviti käis kuulamas ka naabritaludest pärit ingerisoomlasi. Aastakümneid hiljem täiendasin oma soome keele oskust keeltekoolis.

Tol ajal oli soome keel suureks abiks modernse majandusteooria uurimisel, kuna väga head kirjandust saatsid meie tuttavad majandusteadlased soomekeelsena. Siiski oli see vaid lühikest aega. Juba mõne aasta möödudes läksime täielikult üle inglisekeelsele kirjandusele. Samas oli aga soome keel suureks abiks eesti keeles vajaliku majandusalase terminoloogia täiustamisel.

Raamat (1997), mis räägib Eesti krooni taaskehtestamisest

Praegu tahan rõhutada, et rahareformieelsed aastad olid loovate mõtete ja julgete ettepanekute aeg. Mitmete autorite poolt on see ka kirjasõnas üles tähendatud, eriti ulatuslikult pildil toodud raamatus. Täna, mil oleme palju-palju targemad, pole möödanikku mõtet lauskritiseerida. Peaksime tänu avaldama raamatu koostajatele, ennekõike Jaan Kelderile, et see arenguetapp ei jäänud tühimikuks Eesti ajaloos.

Siiski usun, et kui taas küsitleda praegu veel elus olevaid tolle aja tegijaid, lisanduks veel palju uut, millest tol ajal teadlikult ei räägitud. Muidugi pole selline küsitlus enam teostatav.

Taktikaline idee – Soome mark käibele Eestis

Lõpetuseks tahan ütelda, et kõnealuseks olevat raamatut on täna palju huvitavam lugeda, kui näiteks seda kümmekond aastat tagasi. Ise oleks tahtnud samade kaante vahel näha tolle aegsete TÜ majandusteadlaste, nüüd juba manalameeste Ülo Kaueri ja Arno Susi mõtteid. Aga läks teisiti. Paraku on nende meeste mõtted jäädavalt kadunud.

Tulemas on euro, mistõttu kired Eesti krooni ümber on ammu jahtunud. Praegu võime vaid ütelda: vaidlustes on selgunud tõde, kust igaüks saab/sai teada, et just tal oli õigus.

Vambola Raudsepp

No comments:

Post a Comment