Wednesday, March 31, 2010

Koostöö Läti Ülikooli majandusteadlastega

.
Väikeriigi suurust hinnatakse
tema vaimuvara suurusega. /vr*/
 

1960.ndatel olid vahemaadel, kaugustel hoopis teised mõõtmed. Peale kauguste eraldas Tartut ja Riiat ka veel keelte erinevused, sest suhelda tuli ikkagi mingis kolmandas keeles (vene, saksa vms). Pealesõja aastail asutati nii Tartu Ülikoolis, kui ka Läti Ülikoolis rahanduse ja krediidi kateedrid ning oli loomulik, et nende vahel arenesid sidemed. Esialgu küll üksnes sõprussidemed, hiljem teadussidemed.
.
TÜ rahanduse ja krediidi kateeder 1970.a.
 (Vambola Raudsepp 3. rida vasakul) /vr*/
.
Asusin TÜ rahanduse ja krediidi kateedrisse tööle 01.09.1968.a. assistendina. Õppeaineteks sain ettevõtete rahanduse ja investeeringute valdkonna, mis otseselt haakus minu varasema praktilise tööga Valgas, sealses ehitusettevõttes.
Tekkis soov oma rakenduslikud teadmised siduda rahandusteooriaga, täpsemalt investeeringute alases väitekirjas. Eriti heasoovlikult toetas minu algatust dotsent Ülo Kauer, vätekirja lõplikul viimistlemisel sai juhendajaks professor Raimund Hagelberg.
Tähtis oli see, et tol ajal töötas Tartu Ülikoolis majandusalaste kandidaadi- ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu.
.

Riia kesklinn, kus asus LÜ majandusteaduskond /Foto internetist/
.
Väitekirja koostamisel põhiprobleemiks sai uusima teadusliku kirjanduse hankimine suuremate linnade raamatukauplustest. Kuna Valgas töötamise ajal väisasin aeg-ajalt Riia raamatukauplusi, kust leidsin palju sobilikku, siis tegin seda hiljemgi, so mil töötasin juba Tartu Ülikoolis. Samal ajal tekkis loomulik huvi Läti Ülikooli ja sealsete rahanduse eriala õppejõudude vastu.
.

Prof dr Elmars Zelgalvis /foto internetist/
.
Esimene kolleeg, kellega 1969.a. Läti Ülikoolis tutvusin oli Elmars Zelgalvis, temaga kujunesid meil pikaajalised sidemed, võib öelda kuni tänapäevani.
.
.
Kolleegidega Läti Ülikoolis, rahvusvahelisel teaduskonverentsil. (Vasakult Vambola Raudsepp ja Elmars Zelgalvis) /vr*/
.
Juba 1960.ndatel aastatel tundis Elmars Zelgalvis muret läti majandusalase teaduskeele arengu/saatuse üle. Temalt on ilmunud mitmeid monograafiaid ja hulk lätikeelset õppekirjandust. Eks tol ajal emakeelse kirjanduse probleemid olid meilgi Eestis murettekitavad, mistõttu Elmars Zelgalvis oli mullesuureks eeskujuks rahvus(eriala)keele arendamisel.
1971.a. sai minu väikekiri valmiks, ilmunud olid ka vajalikud publikatsioonid. Tekkis probleem oponentide leidmisel, sest selle ala majandusdoktoreid Eestis ei olnud.
.
Läti Ülikooli majandusprofessor Karlis Andźans /vr*/
.
Tuli taas minna Läti Ülikooli. Kui külastasin Riias majandusdoktor professor Karlis Andźansi, siis oli ta varunud kohtumiseks küllaldaselt aega, et mind nö eksamineerida oma 3-4 tundi väitekirja sisu üle. Kõik põhilised väited/teesid said läbi arutatud. Lõpuks ütles, et asi on tasemel ja ta on nõus tulema esimeseks ametlikuks oponendiks.
Aeg läks. Kahjuks edaspidi ma enam oma oponendiga ei kohtunudki, vahetasime küll kirju ja pühadekaarte, kuid see oligi kõik. Suurepärane nö vana koolkonna teadlane, kes valdas keeli ja hindas seda, et oskasin temaga kõige lihtsamaid asju rääkida läti keeles.
Hiljem, juba pärast doktoriväitekirja kaitsmist, kohtusin Läti Ülikooli rahandusala kolleegidega mitmel korral, ennekõike rahvusvahelistel teaduskonverentsidel nii Riias, kui ka Tartus. Viibisin korra ka külalislektorina investeeringute alase loenguga sealsetele rahandusüliõpilastele.
Sidemed süvenesid. Kui kolleeg Mart Sõrgil valmis doktoriväitekiri, mille ta kaitses Peterburis, siis Elmars Zelgalvis oli avalikul kaitsmisel üheks ametlikuks oponendiks.
.

Rahvusvahelisel teaduskonverentsil koos professor Elviira Zelgalvega /vr*/
.
Tartu ja Riia teadussidemete edaspidisel arendamisel hakkasid üha suuremat rolli etendama professor Elviira Zelgalve LÜ-st ning Tartu poolt Mart Sõrg, Nadeźda Ivanova ja hiljem ka Priit Sander.
Tänapäeval Tartu ja Riia vahelistel läbikäimisel pole enam sellist tähtsust nagu pool sajandit tagasi, ehkki teadussidemed on palju tihedamad. Retsenseerime ja oponeerime vastastikku väitekirju ning vahetame teaduslikke artikleid.
 Praegu pean väga tähtsaks tolle aja heasoovlikkust ja abivalmidust, mis aitas kaasa meie mõlema ülikooli arenemisele, olgu see siis õppejõududel teaduskraadide kaitsmisel, suuremate teaduslike konverentside korraldamisel või nooremate õppejõududele isiklike kontaktide loomisel.
.
.
Läti Teaduste Akadeemia /foto internetist/
.
Lõpetuseks veel ühest seigast. Kui töötasin Valgas, siis otsisin edasiõppimise võimalusi ennekõike aspirantuuris. Kuna tol ajal mind lihtsalt lummas Riia, siis tundsin tõmmet Läti Teaduste Akadeemiasse. Käisingi seal oma soovidest rääkimas, so ehituse ökonoomia valdkonnas. Mulle selgitati vastuvõtu tingimusi ja õppimisvõimalusi ning soovitati kindlasti dokumendid konkursile esitada. Siiski läks kõik teisiti ja minu edaspidine elu saigi oma suunad ja mõtte Tartu Ülikoolis. Küll aga hiljem käisin  ja osalesin mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, mida korraldas Läti Teaduste Akadeemia. Südantsoojendavad mälestused.
.
Vambola Raudsepp


Vidzemes ziedi

Gaujas zelta smiltis, augstie priedes, 

Vidzemes ziedi - mana sirds paliek àrzemès.

Kad tu gàja - man bija ievainots.

Es nevarèju atrast mieru.

Bet milestiba pieder zaudètàjam.

















.

No comments:

Post a Comment