Esivanemad meis ja meie esivanemates: verest vaimuni

Täiuslike sugupuude kehas on hing ja vaimsus,

just nendel rajaneb stabiilne ühiskond.

Sugupuud võib kujutada eluspuuna, kus esivanemad paiknevad juurtes, meie ise tüves ning okstest hargnevad meie järeltulijad. Kujuteldav puu saab oma elustava/toitva energia (eeterliku/astraalse mateeria kujul) juurtest, millest johtub tema eluvõime ja areng. Tüve ja okste tugevus kujuneb energiavahetusest juurtega, so esivanemate vaimsuse, kaitse ja armastuse meisse kandumise kaudu. Seega sugupuu oma terviklikkuses on elav/arenev organism talle ainuomase hinge ja vaimsusega.

Saateks. Olles aastakümneid uurinud oma, so Sangaste Raudseppade sugujuuri kuni Põhjasõja aegadeni välja, nende eluolu ja ajaloolist tausta, hakkasid need inimesed minus elama oma käitumise, tööde-tegemistega, rõõmude ja muredega. Järsku tabasin, et sugupuud on midagi palju-palju enamat kui väljajoonistatud seostega kastid/ringid nimede, elukohtade, tegevuse ja mitmesuguste sünni-surma vms aastaarvudega. Sellest tulenevalt vajab sugupuude uurimine uusi, sügavamaid, mittetraditsioonilisi lähenemisviise, ehkki tulemused võivad nüüdisaja arusaamadega olla teravas vastuolus.

Sangaste kiriku altar /vr*/

Religioosse inimese (NB! Tuleb vahet teha religiooniõpetuse ja üksikute usundite vahel) lähtepositsioonid on järgmised:

• sugupuu koosneb inimestest ja nende vahelistest, meile veel paljuski arusaamatutest suhetest. Inimese (kui isiksuse) vaim ja ihu liituvad hinges, kusjuures hinges on intellekt, tahe ja tunded. Edasi. Inimene suhtleb ümbritsevaga, sh ka kõiksusega (Jumalaga) vaimu/vaimsuse kaudu. Sugupuussse kuuluvad üksikisikud kujundavad üheskoos sugupuu hinge ja vaimu/vaimsuse;
• inimese hingeline ja vaimne side oma eellastega, juurtega ning elava sugupuu iga liikmega on vajalik ja tähtis. Ilma sugupuu sisese sünergiata on üksikisiku areng pärsitud, heal juhul võimalik vaid teatud piirini. Tõsiasi, millest johtub inimese anne, vaimsus ja tema kodu kvaliteet;
• sugupuu jätkusuutlikkuse kindlustab erinevaid põlvkondi liitev perekond ja kvaliteetne kodu. Perekond on püha, sel lasub kroonina igavese elu sümbol.

Sugupuu kui ajaline ja ajatu organism

Paradoks, kuid täiuslikud sugupuud elavad justkui väljaspool sündi ja surma. Meis igaühes elavad esivanemad, meie anname/viime elu edasi oma lastes, nemad taas oma lastes ja ikka nii edasi – just sellistena oleme surematud oma suures elavas sugupuus. Viimasest lähtuvalt on arusaadav tänaste noorte sügavam huvi oma sugupuu ja laiemalt üldse genealoogia vastu. Üha enam huvitume sellest, mida meie esiisad ja - emad meile pärandasid (talent, tervis), milline on nende meid armastav, kaitsev ja arendav roll.

Igal sugupuul on oma lugu, millele annavad sisu üksikute inimeste isikulood. Niisiis, inimesed saavad/jäävad elavaks isikulugudes, olgu need esitatud kasvõi napisõnaliselt, so mõne kirjareaga. Ideaalne oleks tekst koos fotodega. Paraku eestlased oma isikulugude jäädvustamisel on põhjendamatult tagasihoidlikud, isegi häbelikud.

 Vana käsitsi joonistatud kaart, kus Sangaste kirikust põhja-kirde suunas asub Piisaste küla,

 mida hilisematel kaartidel enam ei ole

Sajanditetagustest esivanematest teame vähe, rääkimata nende tõelistest isikulugudest, kuid sageli seda puudujääki korvab uurija möödanikutunnetus, intuitsioon ja fantaasia. Kuna aga nüüdisajal eestlaste sugupuudes kõrgharidusega inimeste osatähtsus pidevalt kasvab, siis tuleks asjaga tegelda, saada lahti võltshäbist. Sõnaga, kirjalikus vormis isikulugude üldine kättesaadavus võiks olla palju suurem.

Bernart van Orley. Püha perekond.

Kroon kui igavese elu märk

/foto internetist/

.

Sugulussidemete esitamisel/uurimisel on mitmeid võimalusi. Vastavalt seatud seatud eesmärkidele tuleb neid ka kasutada.

• Näiteks, kui uurime üksikisikuid ja nende vahelisi sugulussidemeid mingil territooriumil kindlal ajavahemikul, siis ei teki puu sarnast pilti, vaid hoopis nö rombimustriga võrkaed, kus piki diagonaale allapoole järjestuvad selle inimese esivanemad. Kui tegemist on pikka aega paikse elanikkonnaga (aga seda esineb Eesti külades, valdades, kihelkondades nii palju!), siis rombimuster pole enam korrapärane, rombid tänu sugujuurte kattuvustele muutuvad korrapäratuteks neli- või kolmnurkadeks, mõned kujutised kaovad hoopis.
• Sugupuude puhul räägitakse ennekõike veresugulusest, millel rajanevad kõige püsivamad sugulussidemed isegi läbi aastasadade. Aga räägitakse ka verest laiemalt. Mõningate uuringute kohaselt veregrupist johtub inimese tervis, vitaalsus või isegi saatus. Seega, millise vere pärime oma vanematelt või kaugetelt eellastelt, vastavalt sellele peaksime tegema ka oma valikud elu korraldamisel. Mahukas ja vaieldav probleemistik.
  
  
  

  

  Väljavõte Sangaste kiriku arhiivist: 

  Schmidt'ist on saanud Raudsepp
• Geneetika uurib pärilike tunnuste kokkulangevusi ja erinevusi (aga ka nende põhjusi) põlvkondade lõikes perekonnas ja ka sugupuus, mistõttu geneetikute abi on möödapääsematu. Sugujuurte üksikuurijale muutub asi liiga spetsiifiliseks.
• Atavismi puhul räägitakse harilikult väga kaugetest eellastest, kellelt oleme saanud midagi nö päranduseks. Kes ütleb, kes nimelt on see väga kauge eellane? Keeruliseks läheb asi eriliste vaimsete võimete edasikandumise puhul, olgu see siis telepaatia, selgeltnägemine, ravitsemisvõimed, erakordne mälu vms. Raske on tõestada, et mõne erakordse võime oleme saanud pärandina oma kaugelt eellaselt, kes elas näiteks kaks tuhat aastat tagasi.

Gümnaasiumi lõpetaja Erik Raudsepp oma lähedaste ringis /vr*/

Religioossusele baseeruv inimene on täiuslik oma hinges ja vaimus. Materialistlik maailmakäsitlus hakkab meid lootusetult ahistama, kui püüame tungida mõistusevälistesse sfääridesse. Jumal (kui meid ümbritsev mõistusega energia/aine) leiab üha enam mõistmist/arvestamist tippteadlaste seas. On kurb, et tänapäeva Eesti tutvustab end maailmale kui üht religioonivaenulikumat maad.

Ateist eitab hinge, Püha Vaimu ja sellest johtuvat vaimsust. Ateisti arusaamad sugupuust ja selle sees valitsevatest seostest on ühekülgsed. Mõtlevale inimesele jääb arusaamatuks nn võitleva ateisti tegemised ja pürgimused. Võitlev ateist ei taipa, missugusesse vaimsesse piiratusse paneb ta oma lapsed ja nende järglased.

Kokkuvõtteks: lagunevas sugupuus hävineb selle hing ja vaim, selle laastav mõju üksikisikule kandub edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tekivad juurteta maailmakodanikud.

Lagunenud sugupuu vaeslapsed

Sugupuu mõju võib meile olla kaitsev, aga samal ajal ka lõhkuv, hävitav. Ateismi kõrval annab sellesse oma osa ka ühiskonnas valitsev bürokraatia oma seadusandlusega. Seoses viimasega, väga erinevatel põhjustel ei soovita üldse rääkida oma sugulussuhetest, veel enam, neid püütakse isegi varjata. Põhjuseks ennekõike ainelised rikkused ja nende liikumine/jaotamine.

Üldtuntud on väljend nn “onupojapoliitika”, kus nähakse sugulussidemete kuritarvitamist, mille vastu püütakse võidelda eriti seadusandlusega. Piiranguid on lähisugulaste töösuhete korraldamisel.

Palju arusaamatusi, lausa vihkamisi tekib vanemate või vanavanemate ainelise vara pärimisel (lähi)sugulaste ringis. Näiteid võib leida isegi füüsilise vägivalla tarvitamisest.

Kiiresti muutuv elukeskkond ja üldine inimeste teadvus soodustab lõhede tekkimist erinevate põlvkondade vahel lausa nii, et lagunevad koost ka kõige tugevamad sugupuud. Näiteid on palju, olgu kasvõi nn penskarite halvustamine, kuid ega nendest üksikasjalikult tahagi rääkida.

Vähe teatakse/räägitakse esivanemate ühest väga omanäolisest mõjust, so sugupuu karmast. Vanemate patud nuheldakse laste kaela..., so inimest mõjutavad seitse eelnevat põlvkonda, mis on 126 esivanemat pluss mina ise. Tõsi, paljuski oleme oma esivanemate moodi (kuid mitte kloonid või teisikud), sest geenide kaudu antakse esivanemate teave/informatsioon meile edasi. Ju saame me oma eellastelt ka midagi negatiivset, mis jääb meisse püsima.

Inimlaps Saatana küüsis

/foto internetist/

Eriti tugevalt oleme seotud kuue põlvkonnaga (126 eellasega) ja nendelt saadu säilitatakse meie maise keha nn eeterkeha mälus. Samas ka eks igapäevaelus ahistab meid näiteks sugupuu halb kuulsus. Seepärast on vaja teada/uurida esivanemate geneetilist programmi, et mõista millistena oleme sündinud siia maailma ning mida saame teha oma järglaste heaks parendades nende geneetilist programmi. Tavakäsitluse jaoks raskesti mõistetav probleemistik.

Lõpetuseks. Meie järglased peavad kasvama meist võimekamateks, saama paremad arenguvõimalused ja leidma oma eellastes jätkusuutliku vaimuvara, armastuse ja turvatunde. Siit johtub sugupuu kui terviku vastutus iga üksiku liikme ees ja vastupidi, so iga üksiku liikme vastutus oma sugupuu ees. Selliste seoste kaudu saavad elavaks meie eellased meis ja meie omakorda oma eellastes.
.

Eric js Hannah (USA, 2014)

/foto erakogust/

 

Vambola Raudsepp,sugujuurte uurija