Ettevõtte rahandusteooria diskussioonilisi aspekte

. .

Vambola Raudsepp oponendina ja LFMI doktoriväitekirjade

kaitsmisnõukogu liikmena (1980.nate teisel poolel)

.Teadus ei ole ega hakkagi kunagi olema lõpetatud raamat.
Albert Einstein.

.

Eriteaduse enesetunnetuse probleemid kuuluvad ennekõike filosoofide töömaile. Kui aga sellega tegelevad kitsa eriala teadlased, siis seda ei peeta üldjuhul heaks tooniks. Kuid mis teha, ühelt poolt filosoofe on sedavõrd vähe, et neid ei jätku kõigi probleemide lahendamise tarvis, teisalt aga, eks eriteadlaste jaoks kerkivad samad küsimused, mis filosoofidelegi. Ja nad (kitsama eriala teadlased) peavad olema ka ise valmis ühiseid probleeme lahendama.

.

Pikaajaline tegelemine ettevõtte/aktsiaettevõtte rahandusega (Corporate finance), so kõrgkooli samanimelise distsipliiniga, lihtsalt kutsub väitlema, ennekõike aga rahanduse spetsiifilise olemuse ja ainevaldkonna avamise üle. Eesmärgiks seame selle ala õppekirjanduse täiustamise, sisukamaks muutmise.

Alustame ettevõtte rahanduse defineerimisega. Tänapäeva enamlevinenud õpikutes rõhutatakse, et tegemist on äriettevõtetes tehtavate (finants)otsustega, mis on suunatud ettevõtte väärtuse maksimeerimisele põhjendatud riskitaseme juures. Seejärel selgitatakse tehtavaid investeerimis-, finantseerimis- ja dividendiotsuseid seostatuna ettevõtte eesmärgiga (ettevõtte väärtuse maksimeerimine). (Corporate finance is an area of finance dealing with financial decisions business enterprises make and the tools and analysis used to make these decisions; the primary goal of corporate finance is to maximize corporate value while managing the firm's financial risks).

Aga kas eeltoodu ikka on ettevõtte rahanduse definitsioon, mis avab ettevõtte rahanduse olemuse? Vist mitte? Edasi kasutusel olevates ettevõtte rahanduse õpikutes antakse läbilõige käsitletavatest teemadest, mitmesugustest arvutlusmeetoditest jms kuni finantsjuhi töökorralduseni välja. Siit aga mitmed lahendamist vajavad probleemid.

Eriteaduse sisestruktuur ja tähtsamad elemendid

Diskussiooni arendamiseks soovitan teistsugust, mittetraditsioonilist lähenemisviisi, so püüda uurida ettevõtte rahandust tuues esiplaanile selle distsipliini sisestruktuur ning seejärel käsitleda teda tinglikult kui spetsiifilist kitsapiirilist eriteadust, millele on oma fundamentaal- ja rakenduslik osa. (Fundamentaal- ja rakendusliku osa väljaeraldamist me selles kirjutises ei käsitle). Probleemipüstitus küll ka ise vastuoluline, kuid asjaga edasiminekuks vajalik.

Niisiis ennekõike mõisted, kategooriad ja teaduslik terminoloogia. Igas teadusharus tuleb piiritleda mõisted ja arendada välja vastav teaduslik terminoloogia. Elu läheb edasi, mistõttu nii mõisteaparatuur täiustub ja juurde tuleb uusi neid mõisteid avavaid termeneid. Nüüd aga tähtsamast. Paraku enamlevinenud inglisekeelsete ettevõte rahanduse õpikute autorid üldjuhul isegi ei anna ettevõtte rahanduse definitsiooni. Rõhutame veelkord, et kirjutise alguses toodu ei ole siiski ettevõtte rahanduse definitsioon, kuna ei avata ettevõtte rahanduse olemust, vaid räägitakse tegevusvaldkonnast ja otsustamisest. Tähendab, me küll juhime, võtame vastu otsuseid ja viime neid ellu, kuid täpsemalt, mida me siiski juhime? Küsimus ootab vastust.

Sisulise defineerimise puhul peame selgitama, et tegemist on raha liikumisega (rahandussuhetega ettevõtte ja erinevate osapoolte vahel), so ostu, soetamise (ennekõike käibe- ja põhivara), tootmise/tegevusega (palgad jt) ning toote müügi ning rahalise laekumi jaotamisega. Kogu selle protsessi kirjeldus tuleks sõnastada definitsiooniks, kusjuures lisada võiks veel eesmärgid (väärtuse kasv, riski hajutamine vms). Aga kas me juhime olemust või hoopis selle avaldumisvorme (nähtumusi)?

Võttes mõisteid ja termeneid juurde näeme, et diskussioonid ettevõtte rahanduse, finantsmehhanismi ja rahanduse funktsioonide üle ei lõpe vist küll niipea, sest iga majandusteadlane lisab siia midagi uut. Seoses eelpooltooduga ütleme lihtsustatult: olemuseni jõutakse nähtumuse põhjaliku uurimise kaudu. Võib väita ka teisisõnu, so ettevõtte rahanduse olemus nähtub finantsmehanismi toimimise kaudu.

Finantsmehhanismi ennast võib piiritleda mitmeti (financial mechanism is method or source though wich funding is made available, such as bank loans, bond or share issue, reserves or savings, sales revenue). Siiski inglisekeelsetes ettevõtte rahanduse õpikutes mõistet ja terminit finantsmehhanism ei kasutata, ehkki võiks. Vene rahandusteadlased on väga oskuslikult defineerinud finantsmehhanismi ja selle elementide mõisted ning teevad sellel alal väga huvitavaid uurimistöid. Metodoloogiliselt võib nende lähenemisviisi lugeda põhjendatuks ja perspektiivikaks.

Ja veel. Vene rahandusteadlased loetlesid ettevõtte rahanduse funktsioone (jaotus- ja kontrollifunktsioonid), mis asja põhjalikumal uurimisel nagu osutuksid mittevajalikeks. Ei ole ju mõtet loetleda funktsioone/ülesandeid ühele fundamentaalkategooriale, kuna pigem täidavad konkreetseid ülesandeid või töökohustusi ikkagi finantsjuhid. Siiski eelöeldut näeme teises valguses, kui uurime, kuidas defineerivad vene rahandusteadlased finantsmehhanismi mõistet (so vahendid ja meetodid jaotus- ja ümberjaotussuhete praktiliseks toimimiseks). Tähendab, objektiivsed rahandussuhted toimivad finantsmehhanismi funktsioneerimise kaudu. Õnnestunud käsitlus?

Ettevõtte rahanduse uurimisel, sh finantsmehhanismi ülesehituses ja toimimises võib leida küll mõningaid spetsiifilisi printsiipe (ehkki ka nende loetelus, mida siin ei anna, leiab vastuolusid), kuid mitte ettevõtte rahanduse valdkonnas toimivaid ainuomaseid objektiivseid (majandus)seadusi. Kui viimaseid üldse olla saabki? Seega ettevõtte rahanduses kui spetsiifilise eriteaduse sisestruktuuris me ei leia kõiki teaduse elemente nö klassikalisel kujul. Ehk on tegemist hoopis uurimistööde mahajäämustega selles valdkonnas?

Uurimismeetodid. Vaieldav on see, kas ettevõtte rahandusel (edaspidi oleks küll õigem rääkida ettevõtte rahandusteooriast) on omad spetsiifilised uurimismeetodid või neid ei ole. Enamus uurimismeetoditest pärinevad ju majandusmatemaatikast, statistika-, või majandusanalüüsiteooriast, aga kui nad on spetsiifiliselt kohandatud ettevõtte rahandusteooriale, siis võikski ehk neid rahandusteooriale nö omaks pidada. Ka need küsimused ootavad vastust.

Ettevõtte finantsjuhi teadmised/oskused pärinevad paljudest eriteadustest/distsipliinidest

Tänapäeva kõik teadusharud/eriteadused on vähem või rohkem omavahel integreerunud. Mõistetavalt antakse õppekirjanduses ettevõtte rahanduse kui õppedistsipliini seos teiste distsipliinidega, kuid paraku need seosed pole piisava sügavusega avatud. Kuid peaks.

Asi on selles, et me koolitame kõrgeltkvalifitseeritud finantsjuhte, kes hakkavad tööle väga erinevates ettevõtetes talle koostatud ametijuhendi kohaselt. Siit probleem: kas ettevõtte rahandusteooria valdamine annab finantsjuhile küllaldase baasi oma tööülesannete täitmiseks vastavalt ametijuhendile? Vastus on kindlasti mitte, sest finantsjuht peab valdama seadusandlust (sh finantsõigust), raha liikumise tehnilist poolt (sh raamatupidamisteooriat, pankade töötehnikat jt), statistilist- ja majandusanalüüsi (sh statistikateooriat) ja palju palju muud.

Seega ettevõtte rahandus peab finantsjuhi jaoks olema nö tuumdistsipliin, millega haakuvad teised distsipliinid oma väga selgelt piiritletud osade või teemadega. Eks õppekavad kõrgkoolides olegi vastavalt nii üles ehitatud, kuid paraku samal ajal ainevaldkondade/teemade suuremahuliste dubleerimistega. Probleem, millega õppeprotsessis on tegeldud aastakümneid, kuid väheste tulemustega.

Tulevik liigub tehisintellekti loomise suunas. Juba ligikaudu nelikümmend aastat tagasi hakati rääkima ettevõtte automatiseeritud juhtimissüsteemidest, kus rahanduse juhtimiseks oli ette nähtud oma alamsüsteem. Räägiti/kirjutati isegi optimaalselt funktsioneerivast finantsmehhanismist. Muidugi oli see julge unistus, kuid kes ütleb, et need unistused aastakümnete möödudes ei või täituda? Momendil peaksime ehk rohkem tähelepanu pöörama ettevõtte finantsjuhile vajaminevatele finants- ja investeeringuarvutlustele, so eriti erinevate arengustsenaariumide ja rakendatavate strateegiate puhul. Just nende arvutluste praktilise sooritamise käigus näeme, kui vaene on veel selle distsipliini uurimismeetodite arsenal.

TÜ rahanduse ja arvestuse instituudi õppejõud ja abipersonal (1999)

Lõpetuseks. Kui antud lühiessee, kus tõstatasin vaid mõned aktuaalsed probleemid paneb meie rahandusteadlasi mõtlema selle üle, kuidas kaasajastada, muuta kvaliteetsemaks kõrgkoolide, eriti ülikoolidele mõeldud ettevõtte rahanduse alased õpikud, siis allakirjutanu loeb oma ülesande täidetuks.

.

Vambola Raudsepp,
Dr. (econ.), prof. emer.